The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
1945. aastal toodi Luftwaffe ülemjuhataja, riigimarssal Hermann Göring Luksemburgi kinnipidamiskeskusesse. Tal oli kaasas kuusteist kohvrit ja punane kübarakarp. Kohvrites leidus medaleid, vääriskive, kaks sigarilõikurit, siidist aluspesu, kuumaveepudel ja miljon sularahas. Ühes kohvipurgis olid peidus messingist viaalid läbipaistva vedeliku ja kaaliumtsüaniidiga.
USA juhitavas kinnipidamiskeskuses oli koos Göringiga kokku 52 natsijuhti.
Tagamaks, et need kurikuulsad vangid oleksid Nürnbergi kohtuprotsessiks vaimselt valmis, saatis USA armee kohale ambitsioonika sõjaväepsühhiaatri kapten Douglas M. Kelley.
Kelley mõistis, et talle pakuti elu võimalust teha psühhiaatria ajalugu ning avastada kinnipeetavate mingi ühine iseloomujoon, mis eristaks neid kurjategijaid ülejäänud inimkonnast. Nii algas tähelepanuväärne suhe Kelley ja tema hoolealuste vahel, millest siin raamatus räägitakse esimest korda ajaloos, kasutades Kelley ainulaadseid ja kaua varjul olnud dokumente ning haiguslugusid.
Göring oli peaaegu täitnud oma unistuse tõusta Saksamaa teiseks füüreriks, kui Hitler sooritas enesetapu. Ent selleks ajaks oli kõik läbi. «Ta jõudis oma eesmärgile liiga hilja,» kirjutas Kelley.«Nürnbergis oli ta füürer ilma maata, marssal ilma sõjaväeta, vang, keda süüdistati agressiivses sõjas rahumeelsete inimeste vastu ning miljonite tahtlikus tapmises.»
Teisest küljest tahtis Göring, et Kelley teaks – ta polnud Hitleri narr. Ta väitis, et sõja ajal nägi ta järjest rohkem Hitleri ekslikke kalkulatsioone ja halbu otsuseid.
Kelley ütles, et ameeriklased peavad üldiselt kõiki tipus olevaid natse, Göring kaasa arvatud, Hitleri käsutäitjateks. «See võib vabalt nii olla,» ütles Göring, «aga palun näidake mulle Saksamaal «mitte-käsutäitjat», kes poleks praegu hauas.»
1945. aastal toodi Luftwaffe ülemjuhataja, riigimarssal Hermann Göring Luksemburgi kinnipidamiskeskusesse. Tal oli kaasas kuusteist kohvrit ja punane kübarakarp. Kohvrites leidus medaleid, vääriskive, kaks sigarilõikurit, siidist aluspesu, kuumaveepudel ja miljon sularahas. Ühes kohvipurgis olid peidus messingist viaalid läbipaistva vedeliku ja kaaliumtsüaniidiga.
USA juhitavas kinnipidamiskeskuses oli koos Göringiga kokku 52 natsijuhti.
Tagamaks, et need kurikuulsad vangid oleksid Nürnbergi kohtuprotsessiks vaimselt valmis, saatis USA armee kohale ambitsioonika sõjaväepsühhiaatri kapten Douglas M. Kelley.
Kelley mõistis, et talle pakuti elu võimalust teha psühhiaatria ajalugu ning avastada kinnipeetavate mingi ühine iseloomujoon, mis eristaks neid kurjategijaid ülejäänud inimkonnast. Nii algas tähelepanuväärne suhe Kelley ja tema hoolealuste vahel, millest siin raamatus räägitakse esimest korda ajaloos, kasutades Kelley ainulaadseid ja kaua varjul olnud dokumente ning haiguslugusid.
Göring oli peaaegu täitnud oma unistuse tõusta Saksamaa teiseks füüreriks, kui Hitler sooritas enesetapu. Ent selleks ajaks oli kõik läbi. «Ta jõudis oma eesmärgile liiga hilja,» kirjutas Kelley.«Nürnbergis oli ta füürer ilma maata, marssal ilma sõjaväeta, vang, keda süüdistati agressiivses sõjas rahumeelsete inimeste vastu ning miljonite tahtlikus tapmises.»
Teisest küljest tahtis Göring, et Kelley teaks – ta polnud Hitleri narr. Ta väitis, et sõja ajal nägi ta järjest rohkem Hitleri ekslikke kalkulatsioone ja halbu otsuseid.
Kelley ütles, et ameeriklased peavad üldiselt kõiki tipus olevaid natse, Göring kaasa arvatud, Hitleri käsutäitjateks. «See võib vabalt nii olla,» ütles Göring, «aga palun näidake mulle Saksamaal «mitte-käsutäitjat», kes poleks praegu hauas.»
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/nats-ja-psühhiaater705691Nats ja psühhiaaterhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/n/a/nats-ja-psuhhiaater.jpg2525EURInStock/elulood ja mälestused/maailm3612341945. aastal toodi Luftwaffe ülemjuhataja, riigimarssal <b>Hermann Göring</b> Luksemburgi kinnipidamiskeskusesse. Tal oli kaasas kuusteist kohvrit ja punane kübarakarp. Kohvrites leidus medaleid, vääriskive, kaks sigarilõikurit, siidist aluspesu, kuumaveepudel ja miljon sularahas. Ühes kohvipurgis olid peidus messingist viaalid läbipaistva vedeliku ja kaaliumtsüaniidiga.<br /><br />USA juhitavas kinnipidamiskeskuses oli koos Göringiga kokku 52 natsijuhti.<br /><br />Tagamaks, et need kurikuulsad vangid oleksid Nürnbergi kohtuprotsessiks vaimselt valmis, saatis USA armee kohale ambitsioonika sõjaväepsühhiaatri kapten <b>Douglas M. Kelley</b>.<br /><br />Kelley mõistis, et talle pakuti elu võimalust teha psühhiaatria ajalugu ning avastada kinnipeetavate mingi ühine iseloomujoon, mis eristaks neid kurjategijaid ülejäänud inimkonnast. Nii algas tähelepanuväärne suhe Kelley ja tema hoolealuste vahel, millest siin raamatus räägitakse esimest korda ajaloos, kasutades Kelley ainulaadseid ja kaua varjul olnud dokumente ning haiguslugusid.<br /><br />Göring oli peaaegu täitnud oma unistuse tõusta Saksamaa teiseks füüreriks, kui Hitler sooritas enesetapu. Ent selleks ajaks oli kõik läbi. «Ta jõudis oma eesmärgile liiga hilja,» kirjutas Kelley.«Nürnbergis oli ta füürer ilma maata, marssal ilma sõjaväeta, vang, keda süüdistati agressiivses sõjas rahumeelsete inimeste vastu ning miljonite tahtlikus tapmises.»<br /><br />Teisest küljest tahtis Göring, et Kelley teaks – ta polnud Hitleri narr. Ta väitis, et sõja ajal nägi ta järjest rohkem Hitleri ekslikke kalkulatsioone ja halbu otsuseid.<br /><br />Kelley ütles, et ameeriklased peavad üldiselt kõiki tipus olevaid natse, Göring kaasa arvatud, Hitleri käsutäitjateks. «See võib vabalt nii olla,» ütles Göring, «aga palun näidake mulle Saksamaal «mitte-käsutäitjat», kes poleks praegu hauas.» 1945. aastal toodi Luftwaffe ülemjuhataja, riigimarssal <b>Hermann Göring</b> Luksemburgi kinnipidamiskeskusesse. Tal oli kaasas kuusteist kohvrit ja punane kübarakarp. Kohvrites leidus medaleid, vääriskive, kaks sigarilõikurit, siidist aluspesu, kuumaveepudel ja miljon sularahas. Ühes kohvipurgis olid peidus messingist viaalid läbipaistva vedeliku ja kaaliumtsüaniidiga.<br /><br />USA juhitavas kinnipidamiskeskuses oli koos Göringiga kokku 52 natsijuhti.<br /><br />Tagamaks, et need kurikuulsad vangid oleksid Nürnbergi kohtuprotsessiks vaimselt valmis, saatis USA armee kohale ambitsioonika sõjaväepsühhiaatri kapten <b>Douglas M. Kelley</b>.<br /><br />Kelley mõistis, et talle pakuti elu võimalust teha psühhiaatria ajalugu ning avastada kinnipeetavate mingi ühine iseloomujoon, mis eristaks neid kurjategijaid ülejäänud inimkonnast. Nii algas tähelepanuväärne suhe Kelley ja tema hoolealuste vahel, millest siin raamatus räägitakse esimest korda ajaloos, kasutades Kelley ainulaadseid ja kaua varjul olnud dokumente ning haiguslugusid.<br /><br />Göring oli peaaegu täitnud oma unistuse tõusta Saksamaa teiseks füüreriks, kui Hitler sooritas enesetapu. Ent selleks ajaks oli kõik läbi. «Ta jõudis oma eesmärgile liiga hilja,» kirjutas Kelley.«Nürnbergis oli ta füürer ilma maata, marssal ilma sõjaväeta, vang, keda süüdistati agressiivses sõjas rahumeelsete inimeste vastu ning miljonite tahtlikus tapmises.»<br /><br />Teisest küljest tahtis Göring, et Kelley teaks – ta polnud Hitleri narr. Ta väitis, et sõja ajal nägi ta järjest rohkem Hitleri ekslikke kalkulatsioone ja halbu otsuseid.<br /><br />Kelley ütles, et ameeriklased peavad üldiselt kõiki tipus olevaid natse, Göring kaasa arvatud, Hitleri käsutäitjateks. «See võib vabalt nii olla,» ütles Göring, «aga palun näidake mulle Saksamaal «mitte-käsutäitjat», kes poleks praegu hauas.»
