The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Pärast loengut algas vastuvõtt. Jumaldan vastuvõtte, kuna need pakuvad ideaalse võimaluse ennast täis kaanida, aga teha seda varjatud ja, mis peamine, kultuursel viisil. Iga alkohoolik ju otsib kogu aeg võimalusi oma pahet varjata, ja kes meist ennast kultuurseks ei peaks. Vastuvõtt pakub neid võimalusi ohtralt. Kelnerid käivad seal veinipokaalidega kogu aeg ringi ja keegi ei pane tähele, kui tihti sa tühja pokaali täie vastu vahetad. Super! Ühesõnaga, sattusin seal veiniklaasi taga targutama teemal eesti film ja kannatav mees. Noh, teate küll, keskeakriisi jõudnud mees pendeldab võõrandunud abikaasa ja kerglaselt materialistliku armukese vahel või lapib suhteid oma vananeva isaga või vaatab lihtsalt halli sügistaeva taustal lahkuvaid kureparvi, kurgede kile kluugutamine kõrvus kajamas. Ja kui tegu on dokuga, siis on sellele muidugi ka Mikk Mikiveri tämbriga vanem meesterahvas teksti peale lugemas. Sest üldiselt võttes mees ju kannatab ja seda tuleb austada. See on eesti filmi tüvinarratiiv.
Kirjanikunime Myko Loog taga peituv autor on kirjutanud juba kümmekond aastat absurdimaigulisi vemmalvesteid ja iroonilisi laaste investeerimisportaali LHV foorumisse ja muudesse avalikesse veebikanalitesse; tema jutte on avaldanud kontrakultuuriportaal Ypsilon. Mykoloogi tekstitunnetus on mänguline, tüürides kohati trensgressiivsuse piiril kõlkuvasse groteski, teisal inimlike veidrustega leppivasse sentimentaalsusse, jäädes aga alati relvitukstegevalt siiraks. Tema looming kõnetab lugejat sarnaselt Aivo Pihlakase, Daniil Harmsi ja Venedikt Jerofejevi pärandile, selles võib aimata mõjutusi Peeter Sauteri, Charles Bukowski ja Jaroslav Hašeki häbitust lühiproosast. «Ood minu sisemisele jobule» on Myko Loogi esimene valikkogu.
Pärast loengut algas vastuvõtt. Jumaldan vastuvõtte, kuna need pakuvad ideaalse võimaluse ennast täis kaanida, aga teha seda varjatud ja, mis peamine, kultuursel viisil. Iga alkohoolik ju otsib kogu aeg võimalusi oma pahet varjata, ja kes meist ennast kultuurseks ei peaks. Vastuvõtt pakub neid võimalusi ohtralt. Kelnerid käivad seal veinipokaalidega kogu aeg ringi ja keegi ei pane tähele, kui tihti sa tühja pokaali täie vastu vahetad. Super! Ühesõnaga, sattusin seal veiniklaasi taga targutama teemal eesti film ja kannatav mees. Noh, teate küll, keskeakriisi jõudnud mees pendeldab võõrandunud abikaasa ja kerglaselt materialistliku armukese vahel või lapib suhteid oma vananeva isaga või vaatab lihtsalt halli sügistaeva taustal lahkuvaid kureparvi, kurgede kile kluugutamine kõrvus kajamas. Ja kui tegu on dokuga, siis on sellele muidugi ka Mikk Mikiveri tämbriga vanem meesterahvas teksti peale lugemas. Sest üldiselt võttes mees ju kannatab ja seda tuleb austada. See on eesti filmi tüvinarratiiv.
Kirjanikunime Myko Loog taga peituv autor on kirjutanud juba kümmekond aastat absurdimaigulisi vemmalvesteid ja iroonilisi laaste investeerimisportaali LHV foorumisse ja muudesse avalikesse veebikanalitesse; tema jutte on avaldanud kontrakultuuriportaal Ypsilon. Mykoloogi tekstitunnetus on mänguline, tüürides kohati trensgressiivsuse piiril kõlkuvasse groteski, teisal inimlike veidrustega leppivasse sentimentaalsusse, jäädes aga alati relvitukstegevalt siiraks. Tema looming kõnetab lugejat sarnaselt Aivo Pihlakase, Daniil Harmsi ja Venedikt Jerofejevi pärandile, selles võib aimata mõjutusi Peeter Sauteri, Charles Bukowski ja Jaroslav Hašeki häbitust lühiproosast. «Ood minu sisemisele jobule» on Myko Loogi esimene valikkogu.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/ood-minu-sisemisele-jobule730321Ood minu sisemisele jobulehttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/o/o/ood-minu-sisemisele-jobule_1.jpg2424EURInStock<cite>Pärast loengut algas vastuvõtt. Jumaldan vastuvõtte, kuna need pakuvad ideaalse võimaluse ennast täis kaanida, aga teha seda varjatud ja, mis peamine, kultuursel viisil. Iga alkohoolik ju otsib kogu aeg võimalusi oma pahet varjata, ja kes meist ennast kultuurseks ei peaks. Vastuvõtt pakub neid võimalusi ohtralt. Kelnerid käivad seal veinipokaalidega kogu aeg ringi ja keegi ei pane tähele, kui tihti sa tühja pokaali täie vastu vahetad. Super! Ühesõnaga, sattusin seal veiniklaasi taga targutama teemal eesti film ja kannatav mees. Noh, teate küll, keskeakriisi jõudnud mees pendeldab võõrandunud abikaasa ja kerglaselt materialistliku armukese vahel või lapib suhteid oma vananeva isaga või vaatab lihtsalt halli sügistaeva taustal lahkuvaid kureparvi, kurgede kile kluugutamine kõrvus kajamas. Ja kui tegu on dokuga, siis on sellele muidugi ka Mikk Mikiveri tämbriga vanem meesterahvas teksti peale lugemas. Sest üldiselt võttes mees ju kannatab ja seda tuleb austada. See on eesti filmi tüvinarratiiv.</cite><br /><br />Kirjanikunime <b>Myko Loog</b> taga peituv autor on kirjutanud juba kümmekond aastat absurdimaigulisi vemmalvesteid ja iroonilisi laaste investeerimisportaali LHV foorumisse ja muudesse avalikesse veebikanalitesse; tema jutte on avaldanud kontrakultuuriportaal Ypsilon. Mykoloogi tekstitunnetus on mänguline, tüürides kohati trensgressiivsuse piiril kõlkuvasse groteski, teisal inimlike veidrustega leppivasse sentimentaalsusse, jäädes aga alati relvitukstegevalt siiraks. Tema looming kõnetab lugejat sarnaselt Aivo Pihlakase, Daniil Harmsi ja Venedikt Jerofejevi pärandile, selles võib aimata mõjutusi Peeter Sauteri, Charles Bukowski ja Jaroslav Hašeki häbitust lühiproosast. «Ood minu sisemisele jobule» on Myko Loogi esimene valikkogu. <cite>Pärast loengut algas vastuvõtt. Jumaldan vastuvõtte, kuna need pakuvad ideaalse võimaluse ennast täis kaanida, aga teha seda varjatud ja, mis peamine, kultuursel viisil. Iga alkohoolik ju otsib kogu aeg võimalusi oma pahet varjata, ja kes meist ennast kultuurseks ei peaks. Vastuvõtt pakub neid võimalusi ohtralt. Kelnerid käivad seal veinipokaalidega kogu aeg ringi ja keegi ei pane tähele, kui tihti sa tühja pokaali täie vastu vahetad. Super! Ühesõnaga, sattusin seal veiniklaasi taga targutama teemal eesti film ja kannatav mees. Noh, teate küll, keskeakriisi jõudnud mees pendeldab võõrandunud abikaasa ja kerglaselt materialistliku armukese vahel või lapib suhteid oma vananeva isaga või vaatab lihtsalt halli sügistaeva taustal lahkuvaid kureparvi, kurgede kile kluugutamine kõrvus kajamas. Ja kui tegu on dokuga, siis on sellele muidugi ka Mikk Mikiveri tämbriga vanem meesterahvas teksti peale lugemas. Sest üldiselt võttes mees ju kannatab ja seda tuleb austada. See on eesti filmi tüvinarratiiv.</cite><br /><br />Kirjanikunime <b>Myko Loog</b> taga peituv autor on kirjutanud juba kümmekond aastat absurdimaigulisi vemmalvesteid ja iroonilisi laaste investeerimisportaali LHV foorumisse ja muudesse avalikesse veebikanalitesse; tema jutte on avaldanud kontrakultuuriportaal Ypsilon. Mykoloogi tekstitunnetus on mänguline, tüürides kohati trensgressiivsuse piiril kõlkuvasse groteski, teisal inimlike veidrustega leppivasse sentimentaalsusse, jäädes aga alati relvitukstegevalt siiraks. Tema looming kõnetab lugejat sarnaselt Aivo Pihlakase, Daniil Harmsi ja Venedikt Jerofejevi pärandile, selles võib aimata mõjutusi Peeter Sauteri, Charles Bukowski ja Jaroslav Hašeki häbitust lühiproosast. «Ood minu sisemisele jobule» on Myko Loogi esimene valikkogu.
