The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Eesti esimese suuremõõtmelise ajakirjaniku vaimne pärand ja suguseltsi lugu
542-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
2021
Georg Eduard Luiga oli eesti ühiskonna ja kultuuri ajaloos väga olulise 1860. aastate põlvkonna inimene, Eduard Vilde, Juhan Liivi, August Kitzbergi, Jaan Tõnissoni jt põlvkonnakaaslane. Ta oli tugev iseõppija ning kirjutas jutte, luuletusi, näidendeid ja populaarteadust. Ta töötas 19. sajandi lõpus õpetajana, sealjuures pikalt Siberis. Kodumaale tagasi saabus ta aastal 1901 ning asus tööle ajakirjanduses.
Luiga alustas Ristirahva Pühapäevalehes, toimetas siis Koidus ja mujalgi, aga tema elutööks sai Päevaleht, mille vastutava ja peatoimetajana ta tegutses 1908. kuni 1934. aastani. Luiga juhtimisel lõi Päevaleht suuna, mida varem eesti ajakirjanduses ei tuntud. See oli demokraatlik erapooletu uudisajakirjandus. Päevalehest sai Eesti Vabariigi ajakirjanduse lipulaev, mida Luiga oma rahulikul ja tasakaalukal moel läbi paljude karide juhtis.
Luigade suguvõsa on suur ja sinna kuulub palju väga nimekaid haritlasi, keda leiab sellest raamatust. Ja ka Luigat teab tegelikult vähemalt kaudselt iga eestlane, kui ta laulab «Sääl, kus rukkiväli lagendikul heljub...». Need on Georg Eduard Luiga sõnad.
Georg Eduard Luiga oli eesti ühiskonna ja kultuuri ajaloos väga olulise 1860. aastate põlvkonna inimene, Eduard Vilde, Juhan Liivi, August Kitzbergi, Jaan Tõnissoni jt põlvkonnakaaslane. Ta oli tugev iseõppija ning kirjutas jutte, luuletusi, näidendeid ja populaarteadust. Ta töötas 19. sajandi lõpus õpetajana, sealjuures pikalt Siberis. Kodumaale tagasi saabus ta aastal 1901 ning asus tööle ajakirjanduses.
Luiga alustas Ristirahva Pühapäevalehes, toimetas siis Koidus ja mujalgi, aga tema elutööks sai Päevaleht, mille vastutava ja peatoimetajana ta tegutses 1908. kuni 1934. aastani. Luiga juhtimisel lõi Päevaleht suuna, mida varem eesti ajakirjanduses ei tuntud. See oli demokraatlik erapooletu uudisajakirjandus. Päevalehest sai Eesti Vabariigi ajakirjanduse lipulaev, mida Luiga oma rahulikul ja tasakaalukal moel läbi paljude karide juhtis.
Luigade suguvõsa on suur ja sinna kuulub palju väga nimekaid haritlasi, keda leiab sellest raamatust. Ja ka Luigat teab tegelikult vähemalt kaudselt iga eestlane, kui ta laulab «Sääl, kus rukkiväli lagendikul heljub...». Need on Georg Eduard Luiga sõnad.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/päewalehe-luiga381450Päewalehe Luigahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/p/a/paewalehe-luiga.jpg00EUROutOfStock/elulood ja mälestused/eesti351234Georg Eduard Luiga oli eesti ühiskonna ja kultuuri ajaloos väga olulise 1860. aastate põlvkonna inimene, Eduard Vilde, Juhan Liivi, August Kitzbergi, Jaan Tõnissoni jt põlvkonnakaaslane. Ta oli tugev iseõppija ning kirjutas jutte, luuletusi, näidendeid ja populaarteadust. Ta töötas 19. sajandi lõpus õpetajana, sealjuures pikalt Siberis. Kodumaale tagasi saabus ta aastal 1901 ning asus tööle ajakirjanduses.<br /><br />Luiga alustas Ristirahva Pühapäevalehes, toimetas siis Koidus ja mujalgi, aga tema elutööks sai Päevaleht, mille vastutava ja peatoimetajana ta tegutses 1908. kuni 1934. aastani. Luiga juhtimisel lõi Päevaleht suuna, mida varem eesti ajakirjanduses ei tuntud. See oli demokraatlik erapooletu uudisajakirjandus. Päevalehest sai Eesti Vabariigi ajakirjanduse lipulaev, mida Luiga oma rahulikul ja tasakaalukal moel läbi paljude karide juhtis.<br /><br />Luigade suguvõsa on suur ja sinna kuulub palju väga nimekaid haritlasi, keda leiab sellest raamatust. Ja ka Luigat teab tegelikult vähemalt kaudselt iga eestlane, kui ta laulab «Sääl, kus rukkiväli lagendikul heljub...». Need on Georg Eduard Luiga sõnad. Georg Eduard Luiga oli eesti ühiskonna ja kultuuri ajaloos väga olulise 1860. aastate põlvkonna inimene, Eduard Vilde, Juhan Liivi, August Kitzbergi, Jaan Tõnissoni jt põlvkonnakaaslane. Ta oli tugev iseõppija ning kirjutas jutte, luuletusi, näidendeid ja populaarteadust. Ta töötas 19. sajandi lõpus õpetajana, sealjuures pikalt Siberis. Kodumaale tagasi saabus ta aastal 1901 ning asus tööle ajakirjanduses.<br /><br />Luiga alustas Ristirahva Pühapäevalehes, toimetas siis Koidus ja mujalgi, aga tema elutööks sai Päevaleht, mille vastutava ja peatoimetajana ta tegutses 1908. kuni 1934. aastani. Luiga juhtimisel lõi Päevaleht suuna, mida varem eesti ajakirjanduses ei tuntud. See oli demokraatlik erapooletu uudisajakirjandus. Päevalehest sai Eesti Vabariigi ajakirjanduse lipulaev, mida Luiga oma rahulikul ja tasakaalukal moel läbi paljude karide juhtis.<br /><br />Luigade suguvõsa on suur ja sinna kuulub palju väga nimekaid haritlasi, keda leiab sellest raamatust. Ja ka Luigat teab tegelikult vähemalt kaudselt iga eestlane, kui ta laulab «Sääl, kus rukkiväli lagendikul heljub...». Need on Georg Eduard Luiga sõnad.
