The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Toimetiste värske number seab fookuse Eestile Euroopas ja Euroopale Eestis. Artiklitest tõuseb esile murettekitav trend: Eesti ühiskonnas napib arusaamist Euroopa Liidu toimimisest ning otsustest, mis mõjutavad meie igapäevaelu. Peatoimetaja Marju Himma sõnul joonistub mitmest artiklist välja ühtne sõnum: vajame rohkem selgitamist.
Toimetistest leiab ülevaate Piret Ehini juhitud töörühma Riigikantseleile tehtud uuringust. See näitab, et elanike ELi-teemalised teadmised on ebaühtlased. Teadlased soovitavad Euroopa tegevust ja toimemehhanisme selgitada eluliste näidetega ning süsteemselt, alates kooliharidusest.
Ukraina sõda tõstis Eesti hetkeks rahvusvahelise tähelepanu keskmesse, kuid väikeriigi mõju on jäänud ebaühtlaseks. Eesti roll ELi sanktsioonides, Ukraina toetamisel ja julgeolekupoliitikas on märkimisväärne, kuid maailmapoliitikat kujundavad endiselt suurriigid. Seda teemat laiendab Diplomaatia peatoimetaja Merili Arjakas.
Toimetiste 52. number rõhutab: EL ei ole «nemad seal», vaid meie ise. Parlamendifraktsioonide esindajate vestlusringis tõdevad rahvasaadikud, et kuigi Euroopa bürokraatia võib tunduda kohmakas, kujundab selle toimimist ka Eesti. Vestlusringis osalesid Vladimir Arhipov (Keskerakond), Tiit Maran (SDE), Anti Poolamets (EKRE), Peeter Tali (Eesti 200), Urve Tiidus (Reformierakond) ja Priit Sibul (Isamaa).
Ajakirjast leiab rea Eesti elu puudutavaid uuringuid. Näiteks Tartu Ülikooli tervisekommunikatsiooni nooremteadur Kristina Seimann näitab, et vaktsiinipelgust ei lahenda plakatid ega «üks suurus kõigile» kampaaniad. Tõhus tegutsemine tähendab esmalt eri sihtrühmade tundmist ning seejärel vastavalt kohandatud, lugupidavat ja hinnanguvaba nõustamist. Oluline on luua turvaline ruum küsimusteks, vältida sildistamist näiteks «uhhuudeks» jms).
August Rei stipendiaadi Oliver Danieli magistritöö analüüs peegeldab, et ka poliitikud jätavad arusaadava argumentatsiooni sageli tähelepanuta. Väited stiilis «see on kliimale hea» või «see on kultuurile halb» ei mõju veenvalt, kui põhjendused puuduvad. Avalikkus vajab selgitusi.
Toimetiste värske number seab fookuse Eestile Euroopas ja Euroopale Eestis. Artiklitest tõuseb esile murettekitav trend: Eesti ühiskonnas napib arusaamist Euroopa Liidu toimimisest ning otsustest, mis mõjutavad meie igapäevaelu. Peatoimetaja Marju Himma sõnul joonistub mitmest artiklist välja ühtne sõnum: vajame rohkem selgitamist.
Toimetistest leiab ülevaate Piret Ehini juhitud töörühma Riigikantseleile tehtud uuringust. See näitab, et elanike ELi-teemalised teadmised on ebaühtlased. Teadlased soovitavad Euroopa tegevust ja toimemehhanisme selgitada eluliste näidetega ning süsteemselt, alates kooliharidusest.
Ukraina sõda tõstis Eesti hetkeks rahvusvahelise tähelepanu keskmesse, kuid väikeriigi mõju on jäänud ebaühtlaseks. Eesti roll ELi sanktsioonides, Ukraina toetamisel ja julgeolekupoliitikas on märkimisväärne, kuid maailmapoliitikat kujundavad endiselt suurriigid. Seda teemat laiendab Diplomaatia peatoimetaja Merili Arjakas.
Toimetiste 52. number rõhutab: EL ei ole «nemad seal», vaid meie ise. Parlamendifraktsioonide esindajate vestlusringis tõdevad rahvasaadikud, et kuigi Euroopa bürokraatia võib tunduda kohmakas, kujundab selle toimimist ka Eesti. Vestlusringis osalesid Vladimir Arhipov (Keskerakond), Tiit Maran (SDE), Anti Poolamets (EKRE), Peeter Tali (Eesti 200), Urve Tiidus (Reformierakond) ja Priit Sibul (Isamaa).
Ajakirjast leiab rea Eesti elu puudutavaid uuringuid. Näiteks Tartu Ülikooli tervisekommunikatsiooni nooremteadur Kristina Seimann näitab, et vaktsiinipelgust ei lahenda plakatid ega «üks suurus kõigile» kampaaniad. Tõhus tegutsemine tähendab esmalt eri sihtrühmade tundmist ning seejärel vastavalt kohandatud, lugupidavat ja hinnanguvaba nõustamist. Oluline on luua turvaline ruum küsimusteks, vältida sildistamist näiteks «uhhuudeks» jms).
August Rei stipendiaadi Oliver Danieli magistritöö analüüs peegeldab, et ka poliitikud jätavad arusaadava argumentatsiooni sageli tähelepanuta. Väited stiilis «see on kliimale hea» või «see on kultuurile halb» ei mõju veenvalt, kui põhjendused puuduvad. Avalikkus vajab selgitusi.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/riigikogu-toimetised_2025731774Riigikogu Toimetised 52. osahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/r/i/riigikogu-toimetised_2025.jpg1717EURInStock/Kõik teemad/ettevõtted, organisatsioonid, asutused3212125Toimetiste värske number seab fookuse Eestile Euroopas ja Euroopale Eestis. Artiklitest tõuseb esile murettekitav trend: Eesti ühiskonnas napib arusaamist Euroopa Liidu toimimisest ning otsustest, mis mõjutavad meie igapäevaelu. Peatoimetaja <b>Marju Himma</b> sõnul joonistub mitmest artiklist välja ühtne sõnum: vajame rohkem selgitamist.<br /><br />Toimetistest leiab ülevaate Piret Ehini juhitud töörühma Riigikantseleile tehtud uuringust. See näitab, et elanike ELi-teemalised teadmised on ebaühtlased. Teadlased soovitavad Euroopa tegevust ja toimemehhanisme selgitada eluliste näidetega ning süsteemselt, alates kooliharidusest.<br /><br />Ukraina sõda tõstis Eesti hetkeks rahvusvahelise tähelepanu keskmesse, kuid väikeriigi mõju on jäänud ebaühtlaseks. Eesti roll ELi sanktsioonides, Ukraina toetamisel ja julgeolekupoliitikas on märkimisväärne, kuid maailmapoliitikat kujundavad endiselt suurriigid. Seda teemat laiendab Diplomaatia peatoimetaja <b>Merili Arjakas</b>. <br /><br />Toimetiste 52. number rõhutab: EL ei ole «nemad seal», vaid meie ise. Parlamendifraktsioonide esindajate vestlusringis tõdevad rahvasaadikud, et kuigi Euroopa bürokraatia võib tunduda kohmakas, kujundab selle toimimist ka Eesti. Vestlusringis osalesid Vladimir Arhipov (Keskerakond), Tiit Maran (SDE), Anti Poolamets (EKRE), Peeter Tali (Eesti 200), Urve Tiidus (Reformierakond) ja <b>Priit Sibul</b> (Isamaa). <br /><br />Ajakirjast leiab rea Eesti elu puudutavaid uuringuid. Näiteks Tartu Ülikooli tervisekommunikatsiooni nooremteadur <b>Kristina Seimann</b> näitab, et vaktsiinipelgust ei lahenda plakatid ega «üks suurus kõigile» kampaaniad. Tõhus tegutsemine tähendab esmalt eri sihtrühmade tundmist ning seejärel vastavalt kohandatud, lugupidavat ja hinnanguvaba nõustamist. Oluline on luua turvaline ruum küsimusteks, vältida sildistamist näiteks «uhhuudeks» jms).<br /><br />August Rei stipendiaadi <b>Oliver Danieli</b> magistritöö analüüs peegeldab, et ka poliitikud jätavad arusaadava argumentatsiooni sageli tähelepanuta. Väited stiilis «see on kliimale hea» või «see on kultuurile halb» ei mõju veenvalt, kui põhjendused puuduvad. Avalikkus vajab selgitusi. Toimetiste värske number seab fookuse Eestile Euroopas ja Euroopale Eestis. Artiklitest tõuseb esile murettekitav trend: Eesti ühiskonnas napib arusaamist Euroopa Liidu toimimisest ning otsustest, mis mõjutavad meie igapäevaelu. Peatoimetaja <b>Marju Himma</b> sõnul joonistub mitmest artiklist välja ühtne sõnum: vajame rohkem selgitamist.<br /><br />Toimetistest leiab ülevaate Piret Ehini juhitud töörühma Riigikantseleile tehtud uuringust. See näitab, et elanike ELi-teemalised teadmised on ebaühtlased. Teadlased soovitavad Euroopa tegevust ja toimemehhanisme selgitada eluliste näidetega ning süsteemselt, alates kooliharidusest.<br /><br />Ukraina sõda tõstis Eesti hetkeks rahvusvahelise tähelepanu keskmesse, kuid väikeriigi mõju on jäänud ebaühtlaseks. Eesti roll ELi sanktsioonides, Ukraina toetamisel ja julgeolekupoliitikas on märkimisväärne, kuid maailmapoliitikat kujundavad endiselt suurriigid. Seda teemat laiendab Diplomaatia peatoimetaja <b>Merili Arjakas</b>. <br /><br />Toimetiste 52. number rõhutab: EL ei ole «nemad seal», vaid meie ise. Parlamendifraktsioonide esindajate vestlusringis tõdevad rahvasaadikud, et kuigi Euroopa bürokraatia võib tunduda kohmakas, kujundab selle toimimist ka Eesti. Vestlusringis osalesid Vladimir Arhipov (Keskerakond), Tiit Maran (SDE), Anti Poolamets (EKRE), Peeter Tali (Eesti 200), Urve Tiidus (Reformierakond) ja <b>Priit Sibul</b> (Isamaa). <br /><br />Ajakirjast leiab rea Eesti elu puudutavaid uuringuid. Näiteks Tartu Ülikooli tervisekommunikatsiooni nooremteadur <b>Kristina Seimann</b> näitab, et vaktsiinipelgust ei lahenda plakatid ega «üks suurus kõigile» kampaaniad. Tõhus tegutsemine tähendab esmalt eri sihtrühmade tundmist ning seejärel vastavalt kohandatud, lugupidavat ja hinnanguvaba nõustamist. Oluline on luua turvaline ruum küsimusteks, vältida sildistamist näiteks «uhhuudeks» jms).<br /><br />August Rei stipendiaadi <b>Oliver Danieli</b> magistritöö analüüs peegeldab, et ka poliitikud jätavad arusaadava argumentatsiooni sageli tähelepanuta. Väited stiilis «see on kliimale hea» või «see on kultuurile halb» ei mõju veenvalt, kui põhjendused puuduvad. Avalikkus vajab selgitusi.
