The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Koguteose «Sõja ja rahu vahel» esimese köite eesmärk on luua koguteose järgnevatele köidetele vajalik taust. Esiplaanile on toodud rahvusvaheliste suhete kirjeldamine, Eesti kaitsejõudude areng, Nõukogude Liidu valmistumine sõjaks ning katsed valla päästetud Teise maailmasõja algfaasis oma piire laiendada. On püütud arvestada, et käsitlemist leiaksid eestikeelses ajalookirjanduses seni vähem uuritud ainevaldkonnad.
Köide jaguneb kolmeks sisult ja laadilt erinevaks osaks. Esimeses osas «Diplomaatiline taust» antakse ülevaade Euroopa suurriikide välispoliitika põhijoontest Kirde-Euroopas 1930. aastate teisel poolel, peatutakse eraldi Eesti välispoliitilistel suundumustel ja kohal rahvusvahelistes suhetes ning seejärel keskendutakse juba 1939. aasta poliitiliste sündmuste käsitlemisele.
Teises osas «Eesti kaitsedoktriin ja sõjajõud» on vaatluse alla võetud Eesti sõjajõudude areng 1920. aastate teisest poolest alates kuni 1939. aastani, sh eriti üksikasjalikult vaadeldakse Eesti kaitseväe arengut aastatel 1939-1940. Samuti arutletakse selle üle, mil määral oli kaitsevägi 1939.-1940. aastal sõjaks valmis ja millised vastupanuvõimalused Eesti kaitsmiseks tollal üldse olemas olid. Lisaks käsitletakse põhjalikult kaitseväe varustust, Eesti sõjatööstust ning relvastuspoliitikat.
Kolmandas osas "Okupatsiooni ettevalmistamine käsitletakse kõigepealt Nõukogude Liidu ettevalmistumist sõjaks 1930. aastatel, Ukraina ja Valgevene läänealade sovetiseerimist 1939. aasta sügisel ja Punaarmee kallaletungi Soomele (Talvesõda). Seejärel võetakse vaatluse alla Eesti ja NSV Liidu vahel sõlmitud baaside leping ja selle ellurakendamine kõigis oma erinevates ilmingutes. Selle osa raames käsitletakse ka baltisakslaste lahkumist Eestist 1939. aastal.
Käsitlus tugineb suures osas senikasutamata arhiiviallikatele, mis pärinevad Venemaa, Soome, Inglismaa ja loomulikult Eesti arhiividest, allikapublikatsioonidele ning uuemale ajalookirjandusele. Köide on teemakohaselt illustreeritud, autoritekstile on juurde lisatud mahukas dokumentide valik ning arvukalt statistilisi lisasid.
Koguteose «Sõja ja rahu vahel» esimese köite eesmärk on luua koguteose järgnevatele köidetele vajalik taust. Esiplaanile on toodud rahvusvaheliste suhete kirjeldamine, Eesti kaitsejõudude areng, Nõukogude Liidu valmistumine sõjaks ning katsed valla päästetud Teise maailmasõja algfaasis oma piire laiendada. On püütud arvestada, et käsitlemist leiaksid eestikeelses ajalookirjanduses seni vähem uuritud ainevaldkonnad.
Köide jaguneb kolmeks sisult ja laadilt erinevaks osaks. Esimeses osas «Diplomaatiline taust» antakse ülevaade Euroopa suurriikide välispoliitika põhijoontest Kirde-Euroopas 1930. aastate teisel poolel, peatutakse eraldi Eesti välispoliitilistel suundumustel ja kohal rahvusvahelistes suhetes ning seejärel keskendutakse juba 1939. aasta poliitiliste sündmuste käsitlemisele.
Teises osas «Eesti kaitsedoktriin ja sõjajõud» on vaatluse alla võetud Eesti sõjajõudude areng 1920. aastate teisest poolest alates kuni 1939. aastani, sh eriti üksikasjalikult vaadeldakse Eesti kaitseväe arengut aastatel 1939-1940. Samuti arutletakse selle üle, mil määral oli kaitsevägi 1939.-1940. aastal sõjaks valmis ja millised vastupanuvõimalused Eesti kaitsmiseks tollal üldse olemas olid. Lisaks käsitletakse põhjalikult kaitseväe varustust, Eesti sõjatööstust ning relvastuspoliitikat.
Kolmandas osas "Okupatsiooni ettevalmistamine käsitletakse kõigepealt Nõukogude Liidu ettevalmistumist sõjaks 1930. aastatel, Ukraina ja Valgevene läänealade sovetiseerimist 1939. aasta sügisel ja Punaarmee kallaletungi Soomele (Talvesõda). Seejärel võetakse vaatluse alla Eesti ja NSV Liidu vahel sõlmitud baaside leping ja selle ellurakendamine kõigis oma erinevates ilmingutes. Selle osa raames käsitletakse ka baltisakslaste lahkumist Eestist 1939. aastal.
Käsitlus tugineb suures osas senikasutamata arhiiviallikatele, mis pärinevad Venemaa, Soome, Inglismaa ja loomulikult Eesti arhiividest, allikapublikatsioonidele ning uuemale ajalookirjandusele. Köide on teemakohaselt illustreeritud, autoritekstile on juurde lisatud mahukas dokumentide valik ning arvukalt statistilisi lisasid.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/sõja-ja-rahu-vahel-i-eesti-julgeolekupoliitika-1940742173Sõja ja rahu vahel Ihttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/s/o/soja-ja-rahu-vahel-i-eesti-julgeolekupoliitika-1940.jpg2727EURInStock/ajalugu/Eesti ajalugu17127Koguteose «Sõja ja rahu vahel» esimese köite eesmärk on luua koguteose järgnevatele köidetele vajalik taust. Esiplaanile on toodud rahvusvaheliste suhete kirjeldamine, Eesti kaitsejõudude areng, Nõukogude Liidu valmistumine sõjaks ning katsed valla päästetud Teise maailmasõja algfaasis oma piire laiendada. On püütud arvestada, et käsitlemist leiaksid eestikeelses ajalookirjanduses seni vähem uuritud ainevaldkonnad.<br /><br />Köide jaguneb kolmeks sisult ja laadilt erinevaks osaks. Esimeses osas «Diplomaatiline taust» antakse ülevaade Euroopa suurriikide välispoliitika põhijoontest Kirde-Euroopas 1930. aastate teisel poolel, peatutakse eraldi Eesti välispoliitilistel suundumustel ja kohal rahvusvahelistes suhetes ning seejärel keskendutakse juba 1939. aasta poliitiliste sündmuste käsitlemisele. <br /><br />Teises osas «Eesti kaitsedoktriin ja sõjajõud» on vaatluse alla võetud Eesti sõjajõudude areng 1920. aastate teisest poolest alates kuni 1939. aastani, sh eriti üksikasjalikult vaadeldakse Eesti kaitseväe arengut aastatel 1939-1940. Samuti arutletakse selle üle, mil määral oli kaitsevägi 1939.-1940. aastal sõjaks valmis ja millised vastupanuvõimalused Eesti kaitsmiseks tollal üldse olemas olid. Lisaks käsitletakse põhjalikult kaitseväe varustust, Eesti sõjatööstust ning relvastuspoliitikat.<br /><br />Kolmandas osas "Okupatsiooni ettevalmistamine käsitletakse kõigepealt Nõukogude Liidu ettevalmistumist sõjaks 1930. aastatel, Ukraina ja Valgevene läänealade sovetiseerimist 1939. aasta sügisel ja Punaarmee kallaletungi Soomele (Talvesõda). Seejärel võetakse vaatluse alla Eesti ja NSV Liidu vahel sõlmitud baaside leping ja selle ellurakendamine kõigis oma erinevates ilmingutes. Selle osa raames käsitletakse ka baltisakslaste lahkumist Eestist 1939. aastal.<br /><br />Käsitlus tugineb suures osas senikasutamata arhiiviallikatele, mis pärinevad Venemaa, Soome, Inglismaa ja loomulikult Eesti arhiividest, allikapublikatsioonidele ning uuemale ajalookirjandusele. Köide on teemakohaselt illustreeritud, autoritekstile on juurde lisatud mahukas dokumentide valik ning arvukalt statistilisi lisasid. Koguteose «Sõja ja rahu vahel» esimese köite eesmärk on luua koguteose järgnevatele köidetele vajalik taust. Esiplaanile on toodud rahvusvaheliste suhete kirjeldamine, Eesti kaitsejõudude areng, Nõukogude Liidu valmistumine sõjaks ning katsed valla päästetud Teise maailmasõja algfaasis oma piire laiendada. On püütud arvestada, et käsitlemist leiaksid eestikeelses ajalookirjanduses seni vähem uuritud ainevaldkonnad.<br /><br />Köide jaguneb kolmeks sisult ja laadilt erinevaks osaks. Esimeses osas «Diplomaatiline taust» antakse ülevaade Euroopa suurriikide välispoliitika põhijoontest Kirde-Euroopas 1930. aastate teisel poolel, peatutakse eraldi Eesti välispoliitilistel suundumustel ja kohal rahvusvahelistes suhetes ning seejärel keskendutakse juba 1939. aasta poliitiliste sündmuste käsitlemisele. <br /><br />Teises osas «Eesti kaitsedoktriin ja sõjajõud» on vaatluse alla võetud Eesti sõjajõudude areng 1920. aastate teisest poolest alates kuni 1939. aastani, sh eriti üksikasjalikult vaadeldakse Eesti kaitseväe arengut aastatel 1939-1940. Samuti arutletakse selle üle, mil määral oli kaitsevägi 1939.-1940. aastal sõjaks valmis ja millised vastupanuvõimalused Eesti kaitsmiseks tollal üldse olemas olid. Lisaks käsitletakse põhjalikult kaitseväe varustust, Eesti sõjatööstust ning relvastuspoliitikat.<br /><br />Kolmandas osas "Okupatsiooni ettevalmistamine käsitletakse kõigepealt Nõukogude Liidu ettevalmistumist sõjaks 1930. aastatel, Ukraina ja Valgevene läänealade sovetiseerimist 1939. aasta sügisel ja Punaarmee kallaletungi Soomele (Talvesõda). Seejärel võetakse vaatluse alla Eesti ja NSV Liidu vahel sõlmitud baaside leping ja selle ellurakendamine kõigis oma erinevates ilmingutes. Selle osa raames käsitletakse ka baltisakslaste lahkumist Eestist 1939. aastal.<br /><br />Käsitlus tugineb suures osas senikasutamata arhiiviallikatele, mis pärinevad Venemaa, Soome, Inglismaa ja loomulikult Eesti arhiividest, allikapublikatsioonidele ning uuemale ajalookirjandusele. Köide on teemakohaselt illustreeritud, autoritekstile on juurde lisatud mahukas dokumentide valik ning arvukalt statistilisi lisasid.
