Sõja ja rahu vahel VIII Metsavendlus: vastupanu Nõukogude okupatsioonivõimule
570-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Eesti Mälu Instituut 2026
See on kolmas raamat kümneköiteliseks kavandatud koguteosest «Sõja ja rahu vahel», mis käsitseb eesti rahva, Eesti riikluse ja eesti meeste saatust Teises maailmasõjas ja pärast seda. Käesolev köide on temaatilises üldjärjestuses kaheksas ning selles keskendutakse üheksa autori koostöös Eesti metsavendlusele ja Teise maailmasõja järgsele vastupanuliikumisele.
Köite esimeses peatükis arutletakse metsavendluse ja metsavendade olemuse üle. Küsimusele: «Kes on metsavend?» on mitmeid erinevaid võimalikke vastuseid ning üht ainuõiget arusaama ei püüa kehtestada ka käesoleva käsitluse autorid. Küll püütakse anda mitmekülgne ülevaade metsavendluse erinevatest avaldumisvormidest ning tegutsemisviisidest, millel mõnigi kord metsaga õige vähe pistmist on. Teises peatükis avatakse lugejatele sõjajärgse vastupanu kujunemise eeldusi ja asjaolusid, mis mõjutasid seda sõja aastatel. Kolmas osa vaatleb metsavendluse algetappi pärast lahingute lõppu Eestis ning analüüsib vastupanuvõitluse organisatsioonilist ettevalmistust. Neljas peatükk annab ülevaate Nõukogude okupatsioonivõimude võitlusest meie rahvusliku vastupanuvõitlusega alates maa vallutamisest 1944. aasta sügisel kuni aktiivse vastupanu raugemiseni 1950. aastate lõpus pärast aastatepikkusi repressioone. Viiendas peatükis tuuakse lugejateni avaram vaade metsavendade liikumisele. Sealhulgas arutletakse, millised olid olulisemad vastupanuorganisatsioonid ja mis hoidis üleval metsas olijate motivatsiooni ning millised olid vastupanu avaldumisvormid. Lugejateni tuuakse ka lood, mis näitavad, et metsavendade kõrval oli ka hulk metsaõdesid, kes jagasid meestega samu raskusi ning tänuväärselt tuuakse esile metsavendade abistajate roll, kelle ennastsalgava tegevuseta olnuks metsavendade tegevus sisuliselt võimatu. Köite lõpus tutvustatakse lugejatele arvukaid erinevaid lahendusi, kus ja kuidas on metsavennad rajanud endale varjupaiku, olgu see metsas või abistajate majapidamistes.
Käsitlus tugineb suures osas arhiivimaterjalile, millele lisanduvad asjaosaliste mälestused ning lõpuks ka arheoloogiliste uuringute tulemustele. Teos on rikkalikult illustreeritud fotodega, mis tihti pärinevad metsavendadelt endilt.
Köite esimeses peatükis arutletakse metsavendluse ja metsavendade olemuse üle. Küsimusele: «Kes on metsavend?» on mitmeid erinevaid võimalikke vastuseid ning üht ainuõiget arusaama ei püüa kehtestada ka käesoleva käsitluse autorid. Küll püütakse anda mitmekülgne ülevaade metsavendluse erinevatest avaldumisvormidest ning tegutsemisviisidest, millel mõnigi kord metsaga õige vähe pistmist on. Teises peatükis avatakse lugejatele sõjajärgse vastupanu kujunemise eeldusi ja asjaolusid, mis mõjutasid seda sõja aastatel. Kolmas osa vaatleb metsavendluse algetappi pärast lahingute lõppu Eestis ning analüüsib vastupanuvõitluse organisatsioonilist ettevalmistust. Neljas peatükk annab ülevaate Nõukogude okupatsioonivõimude võitlusest meie rahvusliku vastupanuvõitlusega alates maa vallutamisest 1944. aasta sügisel kuni aktiivse vastupanu raugemiseni 1950. aastate lõpus pärast aastatepikkusi repressioone. Viiendas peatükis tuuakse lugejateni avaram vaade metsavendade liikumisele. Sealhulgas arutletakse, millised olid olulisemad vastupanuorganisatsioonid ja mis hoidis üleval metsas olijate motivatsiooni ning millised olid vastupanu avaldumisvormid. Lugejateni tuuakse ka lood, mis näitavad, et metsavendade kõrval oli ka hulk metsaõdesid, kes jagasid meestega samu raskusi ning tänuväärselt tuuakse esile metsavendade abistajate roll, kelle ennastsalgava tegevuseta olnuks metsavendade tegevus sisuliselt võimatu. Köite lõpus tutvustatakse lugejatele arvukaid erinevaid lahendusi, kus ja kuidas on metsavennad rajanud endale varjupaiku, olgu see metsas või abistajate majapidamistes.
Käsitlus tugineb suures osas arhiivimaterjalile, millele lisanduvad asjaosaliste mälestused ning lõpuks ka arheoloogiliste uuringute tulemustele. Teos on rikkalikult illustreeritud fotodega, mis tihti pärinevad metsavendadelt endilt.
Alates
33,00 €
Ainult %1 järel
See on kolmas raamat kümneköiteliseks kavandatud koguteosest «Sõja ja rahu vahel», mis käsitseb eesti rahva, Eesti riikluse ja eesti meeste saatust Teises maailmasõjas ja pärast seda. Käesolev köide on temaatilises üldjärjestuses kaheksas ning selles keskendutakse üheksa autori koostöös Eesti metsavendlusele ja Teise maailmasõja järgsele vastupanuliikumisele.
Köite esimeses peatükis arutletakse metsavendluse ja metsavendade olemuse üle. Küsimusele: «Kes on metsavend?» on mitmeid erinevaid võimalikke vastuseid ning üht ainuõiget arusaama ei püüa kehtestada ka käesoleva käsitluse autorid. Küll püütakse anda mitmekülgne ülevaade metsavendluse erinevatest avaldumisvormidest ning tegutsemisviisidest, millel mõnigi kord metsaga õige vähe pistmist on. Teises peatükis avatakse lugejatele sõjajärgse vastupanu kujunemise eeldusi ja asjaolusid, mis mõjutasid seda sõja aastatel. Kolmas osa vaatleb metsavendluse algetappi pärast lahingute lõppu Eestis ning analüüsib vastupanuvõitluse organisatsioonilist ettevalmistust. Neljas peatükk annab ülevaate Nõukogude okupatsioonivõimude võitlusest meie rahvusliku vastupanuvõitlusega alates maa vallutamisest 1944. aasta sügisel kuni aktiivse vastupanu raugemiseni 1950. aastate lõpus pärast aastatepikkusi repressioone. Viiendas peatükis tuuakse lugejateni avaram vaade metsavendade liikumisele. Sealhulgas arutletakse, millised olid olulisemad vastupanuorganisatsioonid ja mis hoidis üleval metsas olijate motivatsiooni ning millised olid vastupanu avaldumisvormid. Lugejateni tuuakse ka lood, mis näitavad, et metsavendade kõrval oli ka hulk metsaõdesid, kes jagasid meestega samu raskusi ning tänuväärselt tuuakse esile metsavendade abistajate roll, kelle ennastsalgava tegevuseta olnuks metsavendade tegevus sisuliselt võimatu. Köite lõpus tutvustatakse lugejatele arvukaid erinevaid lahendusi, kus ja kuidas on metsavennad rajanud endale varjupaiku, olgu see metsas või abistajate majapidamistes.
Käsitlus tugineb suures osas arhiivimaterjalile, millele lisanduvad asjaosaliste mälestused ning lõpuks ka arheoloogiliste uuringute tulemustele. Teos on rikkalikult illustreeritud fotodega, mis tihti pärinevad metsavendadelt endilt.
Köite esimeses peatükis arutletakse metsavendluse ja metsavendade olemuse üle. Küsimusele: «Kes on metsavend?» on mitmeid erinevaid võimalikke vastuseid ning üht ainuõiget arusaama ei püüa kehtestada ka käesoleva käsitluse autorid. Küll püütakse anda mitmekülgne ülevaade metsavendluse erinevatest avaldumisvormidest ning tegutsemisviisidest, millel mõnigi kord metsaga õige vähe pistmist on. Teises peatükis avatakse lugejatele sõjajärgse vastupanu kujunemise eeldusi ja asjaolusid, mis mõjutasid seda sõja aastatel. Kolmas osa vaatleb metsavendluse algetappi pärast lahingute lõppu Eestis ning analüüsib vastupanuvõitluse organisatsioonilist ettevalmistust. Neljas peatükk annab ülevaate Nõukogude okupatsioonivõimude võitlusest meie rahvusliku vastupanuvõitlusega alates maa vallutamisest 1944. aasta sügisel kuni aktiivse vastupanu raugemiseni 1950. aastate lõpus pärast aastatepikkusi repressioone. Viiendas peatükis tuuakse lugejateni avaram vaade metsavendade liikumisele. Sealhulgas arutletakse, millised olid olulisemad vastupanuorganisatsioonid ja mis hoidis üleval metsas olijate motivatsiooni ning millised olid vastupanu avaldumisvormid. Lugejateni tuuakse ka lood, mis näitavad, et metsavendade kõrval oli ka hulk metsaõdesid, kes jagasid meestega samu raskusi ning tänuväärselt tuuakse esile metsavendade abistajate roll, kelle ennastsalgava tegevuseta olnuks metsavendade tegevus sisuliselt võimatu. Köite lõpus tutvustatakse lugejatele arvukaid erinevaid lahendusi, kus ja kuidas on metsavennad rajanud endale varjupaiku, olgu see metsas või abistajate majapidamistes.
Käsitlus tugineb suures osas arhiivimaterjalile, millele lisanduvad asjaosaliste mälestused ning lõpuks ka arheoloogiliste uuringute tulemustele. Teos on rikkalikult illustreeritud fotodega, mis tihti pärinevad metsavendadelt endilt.
| Tootekood | R0299445 |
|---|---|
| Aasta | 2026 |
| Kirjastus | Eesti Mälu Instituut |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 570 |
| EAN | 9789908979304 |
| Keel | eesti |
| Teema | Eesti ajalugu |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.