The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Thilo Sarrazini 2010. aastal ilmunud raamat «Saksamaa enesehävitus» räägib ausalt ja avalikult Euroopa rikkaimat riiki vaevavatest probleemidest. Sotsiaaldemokraadid arutasid kahel korral Sarrazini väljaviskamist oma parteist, kuid ei leidnud «põhjust». Türklasest lokaalipidaja Berliin-Kreuzbergis, kes Sarrazini debateerima kutsus, oli sunnitud ta oma kundede ehtanatoolialiku surve tõttu veel enne debatti minema saatma. Pole liialdus väita, et raamat raputas põhjalikult ettekujutust Saksamaast kui lõpmatu heaolu ühiskonnast. Tiit Matsulevitš
Vara on rääkida, mismoodi muhameedlastest immigrandid Eesti ühiskonda muudavad. Kuid kui eestlased Londonis, Malmös, Berliinis iseloomustavad sealset elu, ei saa nad mööda muhameedlastest. Muutused, mida Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid on oma suurlinnade rahvastikus põhjendanud, pole tagasipööratavad. Seda kummalisem tundus, kuivõrd visalt Rootsis, Hollandis, Inglismaal ja mujal venis Thilo Sarrazini raamatu «Saksamaa enesehävitus» tõlkimine. Minule tundus raamat koos küllusliku statistikaga küll ülihuvitav, mõnes mõttes ka hoiatav. Hans H. Luik
Saksamaad vapustanud ülipopulaarse teose autor Thilo Sarrazin on sündinud Ida-Saksamaal Geras arsti perekonnas. Ta kasvas üles Recklinghausenis Põhja-Reini-Vestfaalis ja lõpetas majandusteadlasena Bonni ülikooli. Aastatel 1975–1990 töötas ta Saksamaa rahandusministeeriumis ja oli aastast 1981 ministri büroo juhataja; teda on tunnustatud DDRi ja Saksamaa Liitvabariigi 1990. aasta juulis alla kirjutatud rahandus-, majandus- ja sotsiaaluniooni ettevalmistamise eest. Aastatel 1991–1997 oli ta Reinimaa-Pfalzi liidumaa rahanduse riigisekretär, 2001–2009 Berliini rahandussenaator. Tema teeneks loetakse Berliini eelarve karmide kokkuhoiuabinõudega tasakaalustamist (esmakordselt pärast 1949. aastat). 2009. aastal nimetati ta Saksa Liidupanga juhatuse liikmeks, kus ta vastutas sularahavaldkonna eest.
Thilo Sarrazini 2010. aastal ilmunud raamat «Saksamaa enesehävitus» räägib ausalt ja avalikult Euroopa rikkaimat riiki vaevavatest probleemidest. Sotsiaaldemokraadid arutasid kahel korral Sarrazini väljaviskamist oma parteist, kuid ei leidnud «põhjust». Türklasest lokaalipidaja Berliin-Kreuzbergis, kes Sarrazini debateerima kutsus, oli sunnitud ta oma kundede ehtanatoolialiku surve tõttu veel enne debatti minema saatma. Pole liialdus väita, et raamat raputas põhjalikult ettekujutust Saksamaast kui lõpmatu heaolu ühiskonnast. Tiit Matsulevitš
Vara on rääkida, mismoodi muhameedlastest immigrandid Eesti ühiskonda muudavad. Kuid kui eestlased Londonis, Malmös, Berliinis iseloomustavad sealset elu, ei saa nad mööda muhameedlastest. Muutused, mida Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid on oma suurlinnade rahvastikus põhjendanud, pole tagasipööratavad. Seda kummalisem tundus, kuivõrd visalt Rootsis, Hollandis, Inglismaal ja mujal venis Thilo Sarrazini raamatu «Saksamaa enesehävitus» tõlkimine. Minule tundus raamat koos küllusliku statistikaga küll ülihuvitav, mõnes mõttes ka hoiatav. Hans H. Luik
Saksamaad vapustanud ülipopulaarse teose autor Thilo Sarrazin on sündinud Ida-Saksamaal Geras arsti perekonnas. Ta kasvas üles Recklinghausenis Põhja-Reini-Vestfaalis ja lõpetas majandusteadlasena Bonni ülikooli. Aastatel 1975–1990 töötas ta Saksamaa rahandusministeeriumis ja oli aastast 1981 ministri büroo juhataja; teda on tunnustatud DDRi ja Saksamaa Liitvabariigi 1990. aasta juulis alla kirjutatud rahandus-, majandus- ja sotsiaaluniooni ettevalmistamise eest. Aastatel 1991–1997 oli ta Reinimaa-Pfalzi liidumaa rahanduse riigisekretär, 2001–2009 Berliini rahandussenaator. Tema teeneks loetakse Berliini eelarve karmide kokkuhoiuabinõudega tasakaalustamist (esmakordselt pärast 1949. aastat). 2009. aastal nimetati ta Saksa Liidupanga juhatuse liikmeks, kus ta vastutas sularahavaldkonna eest.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/saksamaa-käib-maha180003Saksamaa käib mahahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/s/a/saksamaa-kaib-maha.jpg00EUROutOfStock/Kõik teemad/ühiskond10012125Thilo Sarrazini 2010. aastal ilmunud raamat «Saksamaa enesehävitus» räägib ausalt ja avalikult Euroopa rikkaimat riiki vaevavatest probleemidest. Sotsiaaldemokraadid arutasid kahel korral Sarrazini väljaviskamist oma parteist, kuid ei leidnud «põhjust». Türklasest lokaalipidaja Berliin-Kreuzbergis, kes Sarrazini debateerima kutsus, oli sunnitud ta oma kundede ehtanatoolialiku surve tõttu veel enne debatti minema saatma. Pole liialdus väita, et raamat raputas põhjalikult ettekujutust Saksamaast kui lõpmatu heaolu ühiskonnast. Tiit Matsulevitš <br /> <br />Vara on rääkida, mismoodi muhameedlastest immigrandid Eesti ühiskonda muudavad. Kuid kui eestlased Londonis, Malmös, Berliinis iseloomustavad sealset elu, ei saa nad mööda muhameedlastest. Muutused, mida Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid on oma suurlinnade rahvastikus põhjendanud, pole tagasipööratavad. Seda kummalisem tundus, kuivõrd visalt Rootsis, Hollandis, Inglismaal ja mujal venis Thilo Sarrazini raamatu «Saksamaa enesehävitus» tõlkimine. Minule tundus raamat koos küllusliku statistikaga küll ülihuvitav, mõnes mõttes ka hoiatav. <br />Hans H. Luik <br /> <br />Saksamaad vapustanud ülipopulaarse teose autor Thilo Sarrazin on sündinud Ida-Saksamaal Geras arsti perekonnas. Ta kasvas üles Recklinghausenis Põhja-Reini-Vestfaalis ja lõpetas majandusteadlasena Bonni ülikooli. Aastatel 1975–1990 töötas ta Saksamaa rahandusministeeriumis ja oli aastast 1981 ministri büroo juhataja; teda on tunnustatud DDRi ja Saksamaa Liitvabariigi 1990. aasta juulis alla kirjutatud rahandus-, majandus- ja sotsiaaluniooni ettevalmistamise eest. Aastatel 1991–1997 oli ta Reinimaa-Pfalzi liidumaa rahanduse riigisekretär, 2001–2009 Berliini rahandussenaator. Tema teeneks loetakse Berliini eelarve karmide kokkuhoiuabinõudega tasakaalustamist (esmakordselt pärast 1949. aastat). 2009. aastal nimetati ta Saksa Liidupanga juhatuse liikmeks, kus ta vastutas sularahavaldkonna eest. Thilo Sarrazini 2010. aastal ilmunud raamat «Saksamaa enesehävitus» räägib ausalt ja avalikult Euroopa rikkaimat riiki vaevavatest probleemidest. Sotsiaaldemokraadid arutasid kahel korral Sarrazini väljaviskamist oma parteist, kuid ei leidnud «põhjust». Türklasest lokaalipidaja Berliin-Kreuzbergis, kes Sarrazini debateerima kutsus, oli sunnitud ta oma kundede ehtanatoolialiku surve tõttu veel enne debatti minema saatma. Pole liialdus väita, et raamat raputas põhjalikult ettekujutust Saksamaast kui lõpmatu heaolu ühiskonnast. Tiit Matsulevitš <br /> <br />Vara on rääkida, mismoodi muhameedlastest immigrandid Eesti ühiskonda muudavad. Kuid kui eestlased Londonis, Malmös, Berliinis iseloomustavad sealset elu, ei saa nad mööda muhameedlastest. Muutused, mida Lääne- ja Põhja-Euroopa riigid on oma suurlinnade rahvastikus põhjendanud, pole tagasipööratavad. Seda kummalisem tundus, kuivõrd visalt Rootsis, Hollandis, Inglismaal ja mujal venis Thilo Sarrazini raamatu «Saksamaa enesehävitus» tõlkimine. Minule tundus raamat koos küllusliku statistikaga küll ülihuvitav, mõnes mõttes ka hoiatav. <br />Hans H. Luik <br /> <br />Saksamaad vapustanud ülipopulaarse teose autor Thilo Sarrazin on sündinud Ida-Saksamaal Geras arsti perekonnas. Ta kasvas üles Recklinghausenis Põhja-Reini-Vestfaalis ja lõpetas majandusteadlasena Bonni ülikooli. Aastatel 1975–1990 töötas ta Saksamaa rahandusministeeriumis ja oli aastast 1981 ministri büroo juhataja; teda on tunnustatud DDRi ja Saksamaa Liitvabariigi 1990. aasta juulis alla kirjutatud rahandus-, majandus- ja sotsiaaluniooni ettevalmistamise eest. Aastatel 1991–1997 oli ta Reinimaa-Pfalzi liidumaa rahanduse riigisekretär, 2001–2009 Berliini rahandussenaator. Tema teeneks loetakse Berliini eelarve karmide kokkuhoiuabinõudega tasakaalustamist (esmakordselt pärast 1949. aastat). 2009. aastal nimetati ta Saksa Liidupanga juhatuse liikmeks, kus ta vastutas sularahavaldkonna eest.
