The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Eestlaste suhtumine seentesse on olnud võrdlemisi põlglik – seda näitavad väljendid nagu seenetreial, sõida seenele jne. Kas on see aga alati nii olnud? Huvitavat leidub seente kohta muistendites, naljandites, mõistatustes, fraseoloogias, vanasõnades, ennetes, unenägude seletustes. Kui need killud kokku korjata, avastame ühtäkki fragmente ürgsest sõnumist, mis viitab sellele, et seentel on olnud oluline koht muistse inimese maailmapildis. Käesolevast raamatust saab teada, mida on arvatud seente päritolust, kes on seenealused jne. Paralleelsed uskumused seente taevasest ja maisest päritolust viitavad nende vahendajarollile mitme maailma vahel. Tähtsat rolli on seen mänginud ka hallutsinogeeni ja viljakussümbolina.
Autor Aivar Jürgenson (sünd 1969) on Ajaloo Instituudi etnoloogia sektori juhataja ning Tallinna Ülikooli dotsent. Doktoritöö kaitses ta 2003. aastal Siberi eestlaste identiteedist. Ta on avaldanud üle poolesaja etnoloogiaalase artikli nii kodu- kui välismaal.
Eestlaste suhtumine seentesse on olnud võrdlemisi põlglik – seda näitavad väljendid nagu seenetreial, sõida seenele jne. Kas on see aga alati nii olnud? Huvitavat leidub seente kohta muistendites, naljandites, mõistatustes, fraseoloogias, vanasõnades, ennetes, unenägude seletustes. Kui need killud kokku korjata, avastame ühtäkki fragmente ürgsest sõnumist, mis viitab sellele, et seentel on olnud oluline koht muistse inimese maailmapildis. Käesolevast raamatust saab teada, mida on arvatud seente päritolust, kes on seenealused jne. Paralleelsed uskumused seente taevasest ja maisest päritolust viitavad nende vahendajarollile mitme maailma vahel. Tähtsat rolli on seen mänginud ka hallutsinogeeni ja viljakussümbolina.
Autor Aivar Jürgenson (sünd 1969) on Ajaloo Instituudi etnoloogia sektori juhataja ning Tallinna Ülikooli dotsent. Doktoritöö kaitses ta 2003. aastal Siberi eestlaste identiteedist. Ta on avaldanud üle poolesaja etnoloogiaalase artikli nii kodu- kui välismaal.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/seened-kultuuriloos_200586421Seened kultuurilooshttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/s/e/seened-kultuuriloos_2005.jpg00EUROutOfStock/Kõik teemad/Eesti eile ja täna12212125Eestlaste suhtumine seentesse on olnud võrdlemisi põlglik – seda näitavad väljendid nagu seenetreial, sõida seenele jne. Kas on see aga alati nii olnud? <br />Huvitavat leidub seente kohta muistendites, naljandites, mõistatustes, fraseoloogias, vanasõnades, ennetes, unenägude seletustes. Kui need killud kokku korjata, avastame ühtäkki fragmente ürgsest sõnumist, mis viitab sellele, et seentel on olnud oluline koht muistse inimese maailmapildis. <br />Käesolevast raamatust saab teada, mida on arvatud seente päritolust, kes on seenealused jne. Paralleelsed uskumused seente taevasest ja maisest päritolust viitavad nende vahendajarollile mitme maailma vahel. Tähtsat rolli on seen mänginud ka hallutsinogeeni ja viljakussümbolina. <br /> <br />Autor <b>Aivar Jürgenson</b> (sünd 1969) on Ajaloo Instituudi etnoloogia sektori juhataja ning Tallinna Ülikooli dotsent. Doktoritöö kaitses ta 2003. aastal Siberi eestlaste identiteedist. Ta on avaldanud üle poolesaja etnoloogiaalase artikli nii kodu- kui välismaal. Eestlaste suhtumine seentesse on olnud võrdlemisi põlglik – seda näitavad väljendid nagu seenetreial, sõida seenele jne. Kas on see aga alati nii olnud? <br />Huvitavat leidub seente kohta muistendites, naljandites, mõistatustes, fraseoloogias, vanasõnades, ennetes, unenägude seletustes. Kui need killud kokku korjata, avastame ühtäkki fragmente ürgsest sõnumist, mis viitab sellele, et seentel on olnud oluline koht muistse inimese maailmapildis. <br />Käesolevast raamatust saab teada, mida on arvatud seente päritolust, kes on seenealused jne. Paralleelsed uskumused seente taevasest ja maisest päritolust viitavad nende vahendajarollile mitme maailma vahel. Tähtsat rolli on seen mänginud ka hallutsinogeeni ja viljakussümbolina. <br /> <br />Autor <b>Aivar Jürgenson</b> (sünd 1969) on Ajaloo Instituudi etnoloogia sektori juhataja ning Tallinna Ülikooli dotsent. Doktoritöö kaitses ta 2003. aastal Siberi eestlaste identiteedist. Ta on avaldanud üle poolesaja etnoloogiaalase artikli nii kodu- kui välismaal.