The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
«Olid kajakamunad. Ühel pisikesel laiul, nime järgi vaid skääril, oli punane ristik, kesalill ja merikann. Siit oli sissepääs sadamasse, millest ma ei teadnud, sest see oli kodu.
Leidsin ühe teise kasseti. Vastik väike poiss tegi raadiot, kiusas oma õdesid, naabreid, küsides sarkastiliselt ja ärritaval häälel. Kas see olin mina?
Ei saa olla. Sest mina mäletan poissi nii rabatuna kõiksuse ilust, et ta peaaegu ei saanud surra. Poissi, kes polnud veel vaadanud üle ääre ega näinud seda, mida nägematuks teha ei saa.
Ent seda poissi ei olnud. Ja võib-olla on ta endiselt siin.»
Øyvind Rangøy kasvas pisikesel Kesk-Norra saarel üles. Oma esimese eestikeelse sõna õppis ta juhuslikult 19-aastaselt lõhet rookides. Selleks sõnaks oli sisikond. Esimene lause, mis ta oma tulevasele naisele ütles oli: «Mina tean ühte eesti sõna». Hiljem õppis ta ka ülejäänud keele ära. Norras on ta sama kalatööstuse kvaliteedijuht, kust kõik alguse sai. Eestis on ta ka luuletaja.
«Olid kajakamunad. Ühel pisikesel laiul, nime järgi vaid skääril, oli punane ristik, kesalill ja merikann. Siit oli sissepääs sadamasse, millest ma ei teadnud, sest see oli kodu.
Leidsin ühe teise kasseti. Vastik väike poiss tegi raadiot, kiusas oma õdesid, naabreid, küsides sarkastiliselt ja ärritaval häälel. Kas see olin mina?
Ei saa olla. Sest mina mäletan poissi nii rabatuna kõiksuse ilust, et ta peaaegu ei saanud surra. Poissi, kes polnud veel vaadanud üle ääre ega näinud seda, mida nägematuks teha ei saa.
Ent seda poissi ei olnud. Ja võib-olla on ta endiselt siin.»
Øyvind Rangøy kasvas pisikesel Kesk-Norra saarel üles. Oma esimese eestikeelse sõna õppis ta juhuslikult 19-aastaselt lõhet rookides. Selleks sõnaks oli sisikond. Esimene lause, mis ta oma tulevasele naisele ütles oli: «Mina tean ühte eesti sõna». Hiljem õppis ta ka ülejäänud keele ära. Norras on ta sama kalatööstuse kvaliteedijuht, kust kõik alguse sai. Eestis on ta ka luuletaja.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/sisikond206292Sisikondhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/s/i/sisikond.jpg00EUROutOfStock/ilukirjandus/eesti luule/ilukirjandus/maailma luule47481210«Olid kajakamunad. Ühel pisikesel laiul, nime järgi vaid skääril, oli punane ristik, kesalill ja merikann. Siit oli sissepääs sadamasse, millest ma ei teadnud, sest see oli kodu.<br /><br />Leidsin ühe teise kasseti. Vastik väike poiss tegi raadiot, kiusas oma õdesid, naabreid, küsides sarkastiliselt ja ärritaval häälel. Kas see olin mina?<br /><br />Ei saa olla. Sest mina mäletan poissi nii rabatuna kõiksuse ilust, et ta peaaegu ei saanud surra. Poissi, kes polnud veel vaadanud üle ääre ega näinud seda, mida nägematuks teha ei saa.<br /><br />Ent seda poissi ei olnud. Ja võib-olla on ta endiselt siin.»<br /><br /><br /><br />Øyvind Rangøy kasvas pisikesel Kesk-Norra saarel üles. Oma esimese eestikeelse sõna õppis ta juhuslikult 19-aastaselt lõhet rookides. Selleks sõnaks oli sisikond. Esimene lause, mis ta oma tulevasele naisele ütles oli: «Mina tean ühte eesti sõna». Hiljem õppis ta ka ülejäänud keele ära. Norras on ta sama kalatööstuse kvaliteedijuht, kust kõik alguse sai. Eestis on ta ka luuletaja. «Olid kajakamunad. Ühel pisikesel laiul, nime järgi vaid skääril, oli punane ristik, kesalill ja merikann. Siit oli sissepääs sadamasse, millest ma ei teadnud, sest see oli kodu.<br /><br />Leidsin ühe teise kasseti. Vastik väike poiss tegi raadiot, kiusas oma õdesid, naabreid, küsides sarkastiliselt ja ärritaval häälel. Kas see olin mina?<br /><br />Ei saa olla. Sest mina mäletan poissi nii rabatuna kõiksuse ilust, et ta peaaegu ei saanud surra. Poissi, kes polnud veel vaadanud üle ääre ega näinud seda, mida nägematuks teha ei saa.<br /><br />Ent seda poissi ei olnud. Ja võib-olla on ta endiselt siin.»<br /><br /><br /><br />Øyvind Rangøy kasvas pisikesel Kesk-Norra saarel üles. Oma esimese eestikeelse sõna õppis ta juhuslikult 19-aastaselt lõhet rookides. Selleks sõnaks oli sisikond. Esimene lause, mis ta oma tulevasele naisele ütles oli: «Mina tean ühte eesti sõna». Hiljem õppis ta ka ülejäänud keele ära. Norras on ta sama kalatööstuse kvaliteedijuht, kust kõik alguse sai. Eestis on ta ka luuletaja.