Soomepoisteks kutsutakse tavaliselt neid Eesti mehi, kes Teise maailmasõja päevil võitlesid relv käes Soome armee ridades Punaarmee vastu. Hiljem tulid soomepoisid tagasi kodumaale, jätkamaks võitlust siin juba Eesti vabaduse eest. Neid kaugeid aegu on jäänud meenutama neis lahinguis langenute hauad ja mälestusmärgid. Soomepoisid peavad seda mälestust kalliks ja teevad kõik selle säilitamiseks. Soomepoiste elu ja saatust on kajastatud mitmetes Eesti ja Soome autoritelt ilmunud raamatutes. Mitte kõigil soomepoistel pole olnud soovi ega võimalust ülevaadet oma sellest eluperioodi trükisõnas avaldada. Küll aga on huvi pakkunud pajatada üksikutest elujuhtumitest nii sõja-aastail kui ka enne ja pärast sõda.
Käesolev kogumik «Soomepoiss meenutab» sisaldabki endas Tartu piirkonna soomepoiste jutte, mida nad oma koosviibimistel kohvitassi taga üksteisele on rääkinud ja mida siis ka lindistati. Osa meestest on oma mälestusi ka kirja pannud, mõningaid jutustusi on täiendatud intervjuu korras, üks jutustus on varem trükisõnas avaldatud. Need mälestused väljendavad ühtlasi ka meie ellusuhtumist.
Soomepoisteks kutsutakse tavaliselt neid Eesti mehi, kes Teise maailmasõja päevil võitlesid relv käes Soome armee ridades Punaarmee vastu. Hiljem tulid soomepoisid tagasi kodumaale, jätkamaks võitlust siin juba Eesti vabaduse eest. Neid kaugeid aegu on jäänud meenutama neis lahinguis langenute hauad ja mälestusmärgid. Soomepoisid peavad seda mälestust kalliks ja teevad kõik selle säilitamiseks. Soomepoiste elu ja saatust on kajastatud mitmetes Eesti ja Soome autoritelt ilmunud raamatutes. Mitte kõigil soomepoistel pole olnud soovi ega võimalust ülevaadet oma sellest eluperioodi trükisõnas avaldada. Küll aga on huvi pakkunud pajatada üksikutest elujuhtumitest nii sõja-aastail kui ka enne ja pärast sõda.
Käesolev kogumik «Soomepoiss meenutab» sisaldabki endas Tartu piirkonna soomepoiste jutte, mida nad oma koosviibimistel kohvitassi taga üksteisele on rääkinud ja mida siis ka lindistati. Osa meestest on oma mälestusi ka kirja pannud, mõningaid jutustusi on täiendatud intervjuu korras, üks jutustus on varem trükisõnas avaldatud. Need mälestused väljendavad ühtlasi ka meie ellusuhtumist.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/soomepoiss-meenutab_201013903Soomepoiss meenutabhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949211128-992_1.webp1010EURInStock/elulood ja mälestused/eesti351234Soomepoisteks kutsutakse tavaliselt neid Eesti mehi, kes Teise maailmasõja päevil võitlesid relv käes Soome armee ridades Punaarmee vastu. Hiljem tulid soomepoisid tagasi kodumaale, jätkamaks võitlust siin juba Eesti vabaduse eest. Neid kaugeid aegu on jäänud meenutama neis lahinguis langenute hauad ja mälestusmärgid. Soomepoisid peavad seda mälestust kalliks ja teevad kõik selle säilitamiseks. Soomepoiste elu ja saatust on kajastatud mitmetes Eesti ja Soome autoritelt ilmunud raamatutes. Mitte kõigil soomepoistel pole olnud soovi ega võimalust ülevaadet oma sellest eluperioodi trükisõnas avaldada. Küll aga on huvi pakkunud pajatada üksikutest elujuhtumitest nii sõja-aastail kui ka enne ja pärast sõda. <br /> <br /> Käesolev kogumik «Soomepoiss meenutab» sisaldabki endas Tartu piirkonna soomepoiste jutte, mida nad oma koosviibimistel kohvitassi taga üksteisele on rääkinud ja mida siis ka lindistati. Osa meestest on oma mälestusi ka kirja pannud, mõningaid jutustusi on täiendatud intervjuu korras, üks jutustus on varem trükisõnas avaldatud. Need mälestused väljendavad ühtlasi ka meie ellusuhtumist. Soomepoisteks kutsutakse tavaliselt neid Eesti mehi, kes Teise maailmasõja päevil võitlesid relv käes Soome armee ridades Punaarmee vastu. Hiljem tulid soomepoisid tagasi kodumaale, jätkamaks võitlust siin juba Eesti vabaduse eest. Neid kaugeid aegu on jäänud meenutama neis lahinguis langenute hauad ja mälestusmärgid. Soomepoisid peavad seda mälestust kalliks ja teevad kõik selle säilitamiseks. Soomepoiste elu ja saatust on kajastatud mitmetes Eesti ja Soome autoritelt ilmunud raamatutes. Mitte kõigil soomepoistel pole olnud soovi ega võimalust ülevaadet oma sellest eluperioodi trükisõnas avaldada. Küll aga on huvi pakkunud pajatada üksikutest elujuhtumitest nii sõja-aastail kui ka enne ja pärast sõda. <br /> <br /> Käesolev kogumik «Soomepoiss meenutab» sisaldabki endas Tartu piirkonna soomepoiste jutte, mida nad oma koosviibimistel kohvitassi taga üksteisele on rääkinud ja mida siis ka lindistati. Osa meestest on oma mälestusi ka kirja pannud, mõningaid jutustusi on täiendatud intervjuu korras, üks jutustus on varem trükisõnas avaldatud. Need mälestused väljendavad ühtlasi ka meie ellusuhtumist.
