The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Auhinnatud ajaloolane paljastab, kuidas Teise maailmasõja tegelik käivitav jõud ei olnud Adolf Hitler, vaid Jossif Stalin.
Teine maailmasõda on paljude rahvaste teadvuses kui võitlus hea ja kurja vahel, kus sündmuste keskmes oli kurikuulus Hitler ning liitlasriikidel ei jäänud üle muud, kui talle vastu astuda ja olukord päästa. Ent kui konflikt Aasias puhkes, polnud Hitler veel võimul – ja sõja lõpuks oli ta juba surnud. Tema armeed ei võidelnud mitmel rindel, tema impeerium ei laienenud üle Euraasia mandri ning tema ei saanud sõjasaagi pärijaks. See keskne roll kuulus hoopis Jossif Stalinile. Teine maailmasõda ei olnud Hitleri sõda – see oli Stalini sõda.
Tuginedes ulatuslikule uurimistööle endise Nõukogude Liidu, Euroopa ja Ameerika arhiivides, muudab «Stalini sõda» põhjalikult meie arusaama sellest globaalsest konfliktist, nihutades sõja keskpunkti itta. Kuigi Hitleri korraldatud genotsiidi ulatus ja õudus andsid lahingutele hoogu, näitab Sean McMeekin, et Euroopas 1939. aasta septembris puhkenud sõda oli Stalini tahtmine, mitte Hitleri. Samuti teenis Vaikse ookeani sõda (1941–1945) Stalini eesmärki – käivitada laastav kurnamissõda Jaapani ja tema peamiste vaenlaste vahel.
McMeekin paljastab ka, kuidas USA ja Suurbritannia ennasthävitavad strateegilised otsused päästsid Nõukogude kommunismi – üheks otsuseks näiteks lendliisi abi, mille käigus ameeriklased ja britid rahuldasid peaaegu pimesi kõik Nõukogude Liidu nõudmised. Stalini sõjamasin sõltus suurel määral Ameerika varustusest alates lennukitest, tankidest, veoautodest ja kütusest kuni laskemoona, tööstustehnoloogia ja isegi Punaarmeed toitnud toiduaineteni. See vastutasuta ameeriklaste heldus andis Stalini armeedele liikuvuse ja löögivõime, mis võimaldas neil vallutada suure osa Euraasiast – Berliinist Pekingini – kommunismi nimel.
«Stalini sõda» on murranguline Teise maailmasõja ümberhindamine ning oluline lugemine kõigile, kes soovivad mõista praeguse maailmakorra põhjuseid.
«Stalini sõda» sisaldab väga põhjalikke uurimusi ning on väga hästi kirjutatud. McMeekinit ennast tsiteerides ei ole «Stalini sõda» küll «ammendav ülevaade Teisest maailmasõjast», kuid tema teos pakub sellele konfliktile uut vaatenurka, esitab uusi küsimusi ja – tuleks lisada – annab vanadele küsimustele uusi ja tihti ootamatuid vastuseid. Sergi Plohhi, raamatute «Euroopa väravad» ja «Tšornobõl» autor
See erakordne raamat… põhjalikult uuritud, elegantselt kirjutatud… «Stalini sõda» on haruldane teos: raamat, mis sunnib meid uuesti mõtlema ja oma senist arusaama sellest kõige enam käsitletud teemast ümber hindama.» BBC History
Auhinnatud ajaloolane paljastab, kuidas Teise maailmasõja tegelik käivitav jõud ei olnud Adolf Hitler, vaid Jossif Stalin.
Teine maailmasõda on paljude rahvaste teadvuses kui võitlus hea ja kurja vahel, kus sündmuste keskmes oli kurikuulus Hitler ning liitlasriikidel ei jäänud üle muud, kui talle vastu astuda ja olukord päästa. Ent kui konflikt Aasias puhkes, polnud Hitler veel võimul – ja sõja lõpuks oli ta juba surnud. Tema armeed ei võidelnud mitmel rindel, tema impeerium ei laienenud üle Euraasia mandri ning tema ei saanud sõjasaagi pärijaks. See keskne roll kuulus hoopis Jossif Stalinile. Teine maailmasõda ei olnud Hitleri sõda – see oli Stalini sõda.
Tuginedes ulatuslikule uurimistööle endise Nõukogude Liidu, Euroopa ja Ameerika arhiivides, muudab «Stalini sõda» põhjalikult meie arusaama sellest globaalsest konfliktist, nihutades sõja keskpunkti itta. Kuigi Hitleri korraldatud genotsiidi ulatus ja õudus andsid lahingutele hoogu, näitab Sean McMeekin, et Euroopas 1939. aasta septembris puhkenud sõda oli Stalini tahtmine, mitte Hitleri. Samuti teenis Vaikse ookeani sõda (1941–1945) Stalini eesmärki – käivitada laastav kurnamissõda Jaapani ja tema peamiste vaenlaste vahel.
McMeekin paljastab ka, kuidas USA ja Suurbritannia ennasthävitavad strateegilised otsused päästsid Nõukogude kommunismi – üheks otsuseks näiteks lendliisi abi, mille käigus ameeriklased ja britid rahuldasid peaaegu pimesi kõik Nõukogude Liidu nõudmised. Stalini sõjamasin sõltus suurel määral Ameerika varustusest alates lennukitest, tankidest, veoautodest ja kütusest kuni laskemoona, tööstustehnoloogia ja isegi Punaarmeed toitnud toiduaineteni. See vastutasuta ameeriklaste heldus andis Stalini armeedele liikuvuse ja löögivõime, mis võimaldas neil vallutada suure osa Euraasiast – Berliinist Pekingini – kommunismi nimel.
«Stalini sõda» on murranguline Teise maailmasõja ümberhindamine ning oluline lugemine kõigile, kes soovivad mõista praeguse maailmakorra põhjuseid.
«Stalini sõda» sisaldab väga põhjalikke uurimusi ning on väga hästi kirjutatud. McMeekinit ennast tsiteerides ei ole «Stalini sõda» küll «ammendav ülevaade Teisest maailmasõjast», kuid tema teos pakub sellele konfliktile uut vaatenurka, esitab uusi küsimusi ja – tuleks lisada – annab vanadele küsimustele uusi ja tihti ootamatuid vastuseid. Sergi Plohhi, raamatute «Euroopa väravad» ja «Tšornobõl» autor
See erakordne raamat… põhjalikult uuritud, elegantselt kirjutatud… «Stalini sõda» on haruldane teos: raamat, mis sunnib meid uuesti mõtlema ja oma senist arusaama sellest kõige enam käsitletud teemast ümber hindama.» BBC History
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/stalini-sõda702748Stalini sõdahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/s/t/stalini-soda.jpg5656EURInStock/ajalugu/maailma ajalugu18127Auhinnatud ajaloolane paljastab, kuidas Teise maailmasõja tegelik käivitav jõud ei olnud Adolf Hitler, vaid Jossif Stalin.<br /><br />Teine maailmasõda on paljude rahvaste teadvuses kui võitlus hea ja kurja vahel, kus sündmuste keskmes oli kurikuulus Hitler ning liitlasriikidel ei jäänud üle muud, kui talle vastu astuda ja olukord päästa. Ent kui konflikt Aasias puhkes, polnud Hitler veel võimul – ja sõja lõpuks oli ta juba surnud. Tema armeed ei võidelnud mitmel rindel, tema impeerium ei laienenud üle Euraasia mandri ning tema ei saanud sõjasaagi pärijaks. See keskne roll kuulus hoopis Jossif Stalinile. Teine maailmasõda ei olnud Hitleri sõda – see oli Stalini sõda. <br /><br />Tuginedes ulatuslikule uurimistööle endise Nõukogude Liidu, Euroopa ja Ameerika arhiivides, muudab «Stalini sõda» põhjalikult meie arusaama sellest globaalsest konfliktist, nihutades sõja keskpunkti itta. Kuigi Hitleri korraldatud genotsiidi ulatus ja õudus andsid lahingutele hoogu, näitab <b>Sean McMeekin</b>, et Euroopas 1939. aasta septembris puhkenud sõda oli Stalini tahtmine, mitte Hitleri. Samuti teenis Vaikse ookeani sõda (1941–1945) Stalini eesmärki – käivitada laastav kurnamissõda Jaapani ja tema peamiste vaenlaste vahel.<br /><br />McMeekin paljastab ka, kuidas USA ja Suurbritannia ennasthävitavad strateegilised otsused päästsid Nõukogude kommunismi – üheks otsuseks näiteks lendliisi abi, mille käigus ameeriklased ja britid rahuldasid peaaegu pimesi kõik Nõukogude Liidu nõudmised. Stalini sõjamasin sõltus suurel määral Ameerika varustusest alates lennukitest, tankidest, veoautodest ja kütusest kuni laskemoona, tööstustehnoloogia ja isegi Punaarmeed toitnud toiduaineteni. See vastutasuta ameeriklaste heldus andis Stalini armeedele liikuvuse ja löögivõime, mis võimaldas neil vallutada suure osa Euraasiast – Berliinist Pekingini – kommunismi nimel.<br /><br />«Stalini sõda» on murranguline Teise maailmasõja ümberhindamine ning oluline lugemine kõigile, kes soovivad mõista praeguse maailmakorra põhjuseid. <blockquote>«Stalini sõda» sisaldab väga põhjalikke uurimusi ning on väga hästi kirjutatud. McMeekinit ennast tsiteerides ei ole «Stalini sõda» küll «ammendav ülevaade Teisest maailmasõjast», kuid tema teos pakub sellele konfliktile uut vaatenurka, esitab uusi küsimusi ja – tuleks lisada – annab vanadele küsimustele uusi ja tihti ootamatuid vastuseid. <span>Sergi Plohhi, raamatute <a href="/euroopa-väravad" title="Euroopa väravad">«Euroopa väravad»</a> ja <a href="/tšornobõl" title="Tšornobõl">«Tšornobõl»</a> autor</span></blockquote><blockquote>See erakordne raamat… põhjalikult uuritud, elegantselt kirjutatud… «Stalini sõda» on haruldane teos: raamat, mis sunnib meid uuesti mõtlema ja oma senist arusaama sellest kõige enam käsitletud teemast ümber hindama.» <span>BBC History</span></blockquote> Auhinnatud ajaloolane paljastab, kuidas Teise maailmasõja tegelik käivitav jõud ei olnud Adolf Hitler, vaid Jossif Stalin.<br /><br />Teine maailmasõda on paljude rahvaste teadvuses kui võitlus hea ja kurja vahel, kus sündmuste keskmes oli kurikuulus Hitler ning liitlasriikidel ei jäänud üle muud, kui talle vastu astuda ja olukord päästa. Ent kui konflikt Aasias puhkes, polnud Hitler veel võimul – ja sõja lõpuks oli ta juba surnud. Tema armeed ei võidelnud mitmel rindel, tema impeerium ei laienenud üle Euraasia mandri ning tema ei saanud sõjasaagi pärijaks. See keskne roll kuulus hoopis Jossif Stalinile. Teine maailmasõda ei olnud Hitleri sõda – see oli Stalini sõda. <br /><br />Tuginedes ulatuslikule uurimistööle endise Nõukogude Liidu, Euroopa ja Ameerika arhiivides, muudab «Stalini sõda» põhjalikult meie arusaama sellest globaalsest konfliktist, nihutades sõja keskpunkti itta. Kuigi Hitleri korraldatud genotsiidi ulatus ja õudus andsid lahingutele hoogu, näitab <b>Sean McMeekin</b>, et Euroopas 1939. aasta septembris puhkenud sõda oli Stalini tahtmine, mitte Hitleri. Samuti teenis Vaikse ookeani sõda (1941–1945) Stalini eesmärki – käivitada laastav kurnamissõda Jaapani ja tema peamiste vaenlaste vahel.<br /><br />McMeekin paljastab ka, kuidas USA ja Suurbritannia ennasthävitavad strateegilised otsused päästsid Nõukogude kommunismi – üheks otsuseks näiteks lendliisi abi, mille käigus ameeriklased ja britid rahuldasid peaaegu pimesi kõik Nõukogude Liidu nõudmised. Stalini sõjamasin sõltus suurel määral Ameerika varustusest alates lennukitest, tankidest, veoautodest ja kütusest kuni laskemoona, tööstustehnoloogia ja isegi Punaarmeed toitnud toiduaineteni. See vastutasuta ameeriklaste heldus andis Stalini armeedele liikuvuse ja löögivõime, mis võimaldas neil vallutada suure osa Euraasiast – Berliinist Pekingini – kommunismi nimel.<br /><br />«Stalini sõda» on murranguline Teise maailmasõja ümberhindamine ning oluline lugemine kõigile, kes soovivad mõista praeguse maailmakorra põhjuseid. <blockquote>«Stalini sõda» sisaldab väga põhjalikke uurimusi ning on väga hästi kirjutatud. McMeekinit ennast tsiteerides ei ole «Stalini sõda» küll «ammendav ülevaade Teisest maailmasõjast», kuid tema teos pakub sellele konfliktile uut vaatenurka, esitab uusi küsimusi ja – tuleks lisada – annab vanadele küsimustele uusi ja tihti ootamatuid vastuseid. <span>Sergi Plohhi, raamatute <a href="/euroopa-väravad" title="Euroopa väravad">«Euroopa väravad»</a> ja <a href="/tšornobõl" title="Tšornobõl">«Tšornobõl»</a> autor</span></blockquote><blockquote>See erakordne raamat… põhjalikult uuritud, elegantselt kirjutatud… «Stalini sõda» on haruldane teos: raamat, mis sunnib meid uuesti mõtlema ja oma senist arusaama sellest kõige enam käsitletud teemast ümber hindama.» <span>BBC History</span></blockquote>