Juba muistsest ajast on teada, et Toompea on vana Kalevi kalm, mille kandis kivihaaval kokku tema leinav naine Linda. Nii on haud Tallinna alguseks. Kuid Tallinn pole raskemeelne linn ja raskemeelsed pole ka Werner Bergengrueni jutud. Otse vastupidi ‒ igal surmal on oma naer, nagu autor ütleb.
Oma muhedal moel jutustab Bergengruen anekdootlikke lugusid 19. sajandi Tallinnast. Ta vaatleb linna läbi eriskummaliste surmaga seotud juhtumite: mumifitseerunud hertsog de Croy; maanteehulkur Jakubson, kes surnud vanaprouaga ühte voodisse satub; doktor Barg, kes loob varjupaiga elusalt maetutele jne.
Selles raamatus saavad kokku surma teema, värvikad tegelased ja must huumor.
Werner Bergengruen sündis 1892. aastal Riias. Ta oli viljakas saksa kirjamees, kirjutas ajaloolisi romaane, novelle, luulet, ning tõlkis Tolstoid ja Dostojevskit. Kristliku humanisti ja katoliiklasena sattus ta Hitleri-Saksamaal põlu alla ja arvati välja Riigikirjanduskojast.
Bergengrueni loomingu paremikku kuuluvad balti lood kogus «Surm Tallinnas» (1939). Valimik neist juttudest ilmus 1966. aastal Loomingu Raamatukogus. Käesolevas väljaandes on kaheksa novelli, mida raamivad minajutustaja ees- ja lõppsõna.
Werner Bergengruen suri 1964. aastal Baden-Badenis Saksamaal.
Juba muistsest ajast on teada, et Toompea on vana Kalevi kalm, mille kandis kivihaaval kokku tema leinav naine Linda. Nii on haud Tallinna alguseks. Kuid Tallinn pole raskemeelne linn ja raskemeelsed pole ka Werner Bergengrueni jutud. Otse vastupidi ‒ igal surmal on oma naer, nagu autor ütleb.
Oma muhedal moel jutustab Bergengruen anekdootlikke lugusid 19. sajandi Tallinnast. Ta vaatleb linna läbi eriskummaliste surmaga seotud juhtumite: mumifitseerunud hertsog de Croy; maanteehulkur Jakubson, kes surnud vanaprouaga ühte voodisse satub; doktor Barg, kes loob varjupaiga elusalt maetutele jne.
Selles raamatus saavad kokku surma teema, värvikad tegelased ja must huumor.
Werner Bergengruen sündis 1892. aastal Riias. Ta oli viljakas saksa kirjamees, kirjutas ajaloolisi romaane, novelle, luulet, ning tõlkis Tolstoid ja Dostojevskit. Kristliku humanisti ja katoliiklasena sattus ta Hitleri-Saksamaal põlu alla ja arvati välja Riigikirjanduskojast.
Bergengrueni loomingu paremikku kuuluvad balti lood kogus «Surm Tallinnas» (1939). Valimik neist juttudest ilmus 1966. aastal Loomingu Raamatukogus. Käesolevas väljaandes on kaheksa novelli, mida raamivad minajutustaja ees- ja lõppsõna.
Werner Bergengruen suri 1964. aastal Baden-Badenis Saksamaal.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/surm-tallinnas_2021365512Surm Tallinnashttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789916601952-933_1.webp1717EURInStock/ilukirjandus/maailma ilukirjandus/Kõik teemad/Eesti eile ja täna431221210125Juba muistsest ajast on teada, et Toompea on vana Kalevi kalm, mille kandis kivihaaval kokku tema leinav naine Linda. Nii on haud Tallinna alguseks. Kuid Tallinn pole raskemeelne linn ja raskemeelsed pole ka Werner Bergengrueni jutud. Otse vastupidi ‒ igal surmal on oma naer, nagu autor ütleb.<br /><br />Oma muhedal moel jutustab Bergengruen anekdootlikke lugusid 19. sajandi Tallinnast. Ta vaatleb linna läbi eriskummaliste surmaga seotud juhtumite: mumifitseerunud hertsog de Croy; maanteehulkur Jakubson, kes surnud vanaprouaga ühte voodisse satub; doktor Barg, kes loob varjupaiga elusalt maetutele jne.<br /><br />Selles raamatus saavad kokku surma teema, värvikad tegelased ja must huumor.<br /><br />Werner Bergengruen sündis 1892. aastal Riias. Ta oli viljakas saksa kirjamees, kirjutas ajaloolisi romaane, novelle, luulet, ning tõlkis Tolstoid ja Dostojevskit. Kristliku humanisti ja katoliiklasena sattus ta Hitleri-Saksamaal põlu alla ja arvati välja Riigikirjanduskojast.<br /><br />Bergengrueni loomingu paremikku kuuluvad balti lood kogus «Surm Tallinnas» (1939). Valimik neist juttudest ilmus 1966. aastal Loomingu Raamatukogus. Käesolevas väljaandes on kaheksa novelli, mida raamivad minajutustaja ees- ja lõppsõna.<br /><br />Werner Bergengruen suri 1964. aastal Baden-Badenis Saksamaal. Juba muistsest ajast on teada, et Toompea on vana Kalevi kalm, mille kandis kivihaaval kokku tema leinav naine Linda. Nii on haud Tallinna alguseks. Kuid Tallinn pole raskemeelne linn ja raskemeelsed pole ka Werner Bergengrueni jutud. Otse vastupidi ‒ igal surmal on oma naer, nagu autor ütleb.<br /><br />Oma muhedal moel jutustab Bergengruen anekdootlikke lugusid 19. sajandi Tallinnast. Ta vaatleb linna läbi eriskummaliste surmaga seotud juhtumite: mumifitseerunud hertsog de Croy; maanteehulkur Jakubson, kes surnud vanaprouaga ühte voodisse satub; doktor Barg, kes loob varjupaiga elusalt maetutele jne.<br /><br />Selles raamatus saavad kokku surma teema, värvikad tegelased ja must huumor.<br /><br />Werner Bergengruen sündis 1892. aastal Riias. Ta oli viljakas saksa kirjamees, kirjutas ajaloolisi romaane, novelle, luulet, ning tõlkis Tolstoid ja Dostojevskit. Kristliku humanisti ja katoliiklasena sattus ta Hitleri-Saksamaal põlu alla ja arvati välja Riigikirjanduskojast.<br /><br />Bergengrueni loomingu paremikku kuuluvad balti lood kogus «Surm Tallinnas» (1939). Valimik neist juttudest ilmus 1966. aastal Loomingu Raamatukogus. Käesolevas väljaandes on kaheksa novelli, mida raamivad minajutustaja ees- ja lõppsõna.<br /><br />Werner Bergengruen suri 1964. aastal Baden-Badenis Saksamaal.
