Surmavaenlase vastu
TÜ Kirjastus 2000
«Eesti taasvabanemine ei toimunud ilma vereohvriteta. Eesti vabaduse altarile on ohvriks toodud kõigi nende veri, kes kaitsesid Eestit surmavaenlase hävitustöö eest 1941. aastal. Hiljem võideldi surmavaenlase sissetungi vastu Narva rindel, Sinimägedes, Tartu all, jätkati lootusetut võitlust Eesti metsades viimse meheni. Saatjaks kõigi surmavaenlase poolt hukatute veri, küüditatute piinad ja hauad Venemaal, kümned tuhanded hävitatud Eesti kodud üle maa. «Kes meist ellu jääb -- see teatagu tõtt, siis kui aeg selleks tuleb.» Need palju kordi kuuldud sõnad mu kaaslaste suust on mulle volituseks ja kohustuseks, et avaldada seda, mis muidu kaoks koos minuga.»
Alfred Käärmann (1922) on sündinud Harglas, õppis 1939-1943 Valga Tööstuskoolis. Oli Omakaitse liige, 1944 mobiliseerituna Saksa sõjaväes. Nõukogude okupatsiooni naastes hakkas end varjama koduümbruse metsades, sai 1945. a. haarangu ajal raskelt haavata. Arreteeriti 1952. a. ja mõisteti järgmisel aastal 25 aastaks vangilaagrisse koos viieks aastaks asumisele saatmisega. Oli laagris 1968. aastani. Alles 1981. a. sai ta elamisloa Eestis.
«Eesti taasvabanemine ei toimunud ilma vereohvriteta. Eesti vabaduse altarile on ohvriks toodud kõigi nende veri, kes kaitsesid Eestit surmavaenlase hävitustöö eest 1941. aastal. Hiljem võideldi surmavaenlase sissetungi vastu Narva rindel, Sinimägedes, Tartu all, jätkati lootusetut võitlust Eesti metsades viimse meheni. Saatjaks kõigi surmavaenlase poolt hukatute veri, küüditatute piinad ja hauad Venemaal, kümned tuhanded hävitatud Eesti kodud üle maa. «Kes meist ellu jääb -- see teatagu tõtt, siis kui aeg selleks tuleb.» Need palju kordi kuuldud sõnad mu kaaslaste suust on mulle volituseks ja kohustuseks, et avaldada seda, mis muidu kaoks koos minuga.»
Alfred Käärmann (1922) on sündinud Harglas, õppis 1939-1943 Valga Tööstuskoolis. Oli Omakaitse liige, 1944 mobiliseerituna Saksa sõjaväes. Nõukogude okupatsiooni naastes hakkas end varjama koduümbruse metsades, sai 1945. a. haarangu ajal raskelt haavata. Arreteeriti 1952. a. ja mõisteti järgmisel aastal 25 aastaks vangilaagrisse koos viieks aastaks asumisele saatmisega. Oli laagris 1968. aastani. Alles 1981. a. sai ta elamisloa Eestis.
| Tootekood | R0003534 |
|---|---|
| Aasta | 2000 |
| Autor | Alfred Käärmann |
| Kirjastus | TÜ Kirjastus |
| Kujundaja | Peeter Paasmäe |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 232 |
| Ümbris | ei |
| ISBN | 9985564766 |
| Kaas | Peeter Paasmäe |
| Keel | eesti |
| Teema | eesti, Eesti ajalugu |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
