The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Kaks mälestusteraamatut on kirja pandud vanaisa ja lapselapse poolt. Kahekesi koos kujutavad nad ühe loo algust ja lõppu. Keskmine osa jääbki aga kirjutamata. Mees, kes seda oleks võinud teha, esimese autori poeg ja teise isa, August Järvik (1892-1942), tapeti Siberi vangilaagris. Hans Gross (1821-1886) esitab kaks lugu. Neist esimene on tema kodu ja pere lugu. Selle peategelaseks on Suureaua talu. Teine räägib Eesti elu ehitamisest. Siia mahub töö Eesti Aleksandrikooli abikomitees ja 40 aastat tööd ning võitlusi vallaomavalitsuses. 1925. a. sündis samas Suureaua talus teise loo autor Aili Järvik. 14. juuni 1941. a. juuniküüditamine oli surmakellaks tuhandetele eestlastele. 1941. a. juunipäevadest algabki Aili Järviku lugu.
Siberisse küüditatud eestlaste saatusest pole eesti keeles just palju kirjutatud. Väga mõjusalt on seda teinud Rutt Eliaser oma Rootsis ilmunud raamatutes «Passita ja pannita» ning «Üheksa ametit». Käesoleval raamatul on nendega palju ühist. Aadu Must
Kaks mälestusteraamatut on kirja pandud vanaisa ja lapselapse poolt. Kahekesi koos kujutavad nad ühe loo algust ja lõppu. Keskmine osa jääbki aga kirjutamata. Mees, kes seda oleks võinud teha, esimese autori poeg ja teise isa, August Järvik (1892-1942), tapeti Siberi vangilaagris. Hans Gross (1821-1886) esitab kaks lugu. Neist esimene on tema kodu ja pere lugu. Selle peategelaseks on Suureaua talu. Teine räägib Eesti elu ehitamisest. Siia mahub töö Eesti Aleksandrikooli abikomitees ja 40 aastat tööd ning võitlusi vallaomavalitsuses. 1925. a. sündis samas Suureaua talus teise loo autor Aili Järvik. 14. juuni 1941. a. juuniküüditamine oli surmakellaks tuhandetele eestlastele. 1941. a. juunipäevadest algabki Aili Järviku lugu.
Siberisse küüditatud eestlaste saatusest pole eesti keeles just palju kirjutatud. Väga mõjusalt on seda teinud Rutt Eliaser oma Rootsis ilmunud raamatutes «Passita ja pannita» ning «Üheksa ametit». Käesoleval raamatul on nendega palju ühist. Aadu Must
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/suureaua-talu-algus-ja-lõpp50257Suureaua talu algus ja lõpphttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/s/u/suureaua-talu-algus-ja-lopp.jpg66EURInStock/ajalugu/Eesti ajalugu/elulood ja mälestused/eesti173512734Kaks mälestusteraamatut on kirja pandud vanaisa ja lapselapse poolt. Kahekesi koos kujutavad nad ühe loo algust ja lõppu. Keskmine osa jääbki aga kirjutamata. Mees, kes seda oleks võinud teha, esimese autori poeg ja teise isa, August Järvik (1892-1942), tapeti Siberi vangilaagris. <br />Hans Gross (1821-1886) esitab kaks lugu. Neist esimene on tema kodu ja pere lugu. Selle peategelaseks on Suureaua talu. Teine räägib Eesti elu ehitamisest. Siia mahub töö Eesti Aleksandrikooli abikomitees ja 40 aastat tööd ning võitlusi vallaomavalitsuses. <br />1925. a. sündis samas Suureaua talus teise loo autor Aili Järvik. <br />14. juuni 1941. a. juuniküüditamine oli surmakellaks tuhandetele eestlastele. 1941. a. juunipäevadest algabki Aili Järviku lugu. <br /> <br />Siberisse küüditatud eestlaste saatusest pole eesti keeles just palju kirjutatud. Väga mõjusalt on seda teinud Rutt Eliaser oma Rootsis ilmunud raamatutes «Passita ja pannita» ning «Üheksa ametit». Käesoleval raamatul on nendega palju ühist. <br /> Aadu Must Kaks mälestusteraamatut on kirja pandud vanaisa ja lapselapse poolt. Kahekesi koos kujutavad nad ühe loo algust ja lõppu. Keskmine osa jääbki aga kirjutamata. Mees, kes seda oleks võinud teha, esimese autori poeg ja teise isa, August Järvik (1892-1942), tapeti Siberi vangilaagris. <br />Hans Gross (1821-1886) esitab kaks lugu. Neist esimene on tema kodu ja pere lugu. Selle peategelaseks on Suureaua talu. Teine räägib Eesti elu ehitamisest. Siia mahub töö Eesti Aleksandrikooli abikomitees ja 40 aastat tööd ning võitlusi vallaomavalitsuses. <br />1925. a. sündis samas Suureaua talus teise loo autor Aili Järvik. <br />14. juuni 1941. a. juuniküüditamine oli surmakellaks tuhandetele eestlastele. 1941. a. juunipäevadest algabki Aili Järviku lugu. <br /> <br />Siberisse küüditatud eestlaste saatusest pole eesti keeles just palju kirjutatud. Väga mõjusalt on seda teinud Rutt Eliaser oma Rootsis ilmunud raamatutes «Passita ja pannita» ning «Üheksa ametit». Käesoleval raamatul on nendega palju ühist. <br /> Aadu Must
