The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
14-leheküljeline suures formaadis ning pehmes köites raamat
1937
Tallinna Linnaarhiivis ning ühtlasi kogu Eestis säilinud vanim originaalürik pärineb aastast 1237 ning saab 1937. aastal 700-aastaseks. Reproduktsioon temast on toodud raamatu esilehel. Juubeliüriku kõrgus keskelt mõõdetuna on 7,2, laius 21 cm. Üriku väljastajaks oli endine Modena piiskop, paavsti pönitentsiaar Wilhelm, suurim võimukandja, kes üldse kunagi kogu ajaloo kestel on tegutsenud Eesti pinnal, andes siin oma käske ja jagades põhjapanevaid korraldusi. Olles tol ajal parajasti oma võimu ülimal tipul seisva katoliku kiriku pea, paavsti legaadiks, st. saadikuks ning erilise usalduse osaliseks, haaras ta väga elav ning mitmekülgne tegevus kogu Euroopat.
Wilhelm külastas Eestit oma kahel legatsiooniperioodil, aastail 1225/26 ja kindlasti teadaolevalt ka aastail 1237 ja 1238. Mõlemal korral käis ta ka Tallinnas. 1237. aasta lõpust pärinebki meie ürik. Tänu Läti Henriku kroonikale näeme Wilhelmit oma esimese legatsiooni kestel otsivat otseseid kokkupuuteid ka maa põlisrahvaga – eestlastega –, samuti kuuleme tema korduvaid manitsusi sakslasile, mitte liigselt koormata vastristituid ja neid seega võõrutada uuest usust. Üldse püüdis ta siingi, nagu kõikjal mujal, lepitada ning tasandada valitsevaid vastuolusid.
Tallinna Linnaarhiivis ning ühtlasi kogu Eestis säilinud vanim originaalürik pärineb aastast 1237 ning saab 1937. aastal 700-aastaseks. Reproduktsioon temast on toodud raamatu esilehel. Juubeliüriku kõrgus keskelt mõõdetuna on 7,2, laius 21 cm. Üriku väljastajaks oli endine Modena piiskop, paavsti pönitentsiaar Wilhelm, suurim võimukandja, kes üldse kunagi kogu ajaloo kestel on tegutsenud Eesti pinnal, andes siin oma käske ja jagades põhjapanevaid korraldusi. Olles tol ajal parajasti oma võimu ülimal tipul seisva katoliku kiriku pea, paavsti legaadiks, st. saadikuks ning erilise usalduse osaliseks, haaras ta väga elav ning mitmekülgne tegevus kogu Euroopat.
Wilhelm külastas Eestit oma kahel legatsiooniperioodil, aastail 1225/26 ja kindlasti teadaolevalt ka aastail 1237 ja 1238. Mõlemal korral käis ta ka Tallinnas. 1237. aasta lõpust pärinebki meie ürik. Tänu Läti Henriku kroonikale näeme Wilhelmit oma esimese legatsiooni kestel otsivat otseseid kokkupuuteid ka maa põlisrahvaga – eestlastega –, samuti kuuleme tema korduvaid manitsusi sakslasile, mitte liigselt koormata vastristituid ja neid seega võõrutada uuest usust. Üldse püüdis ta siingi, nagu kõikjal mujal, lepitada ning tasandada valitsevaid vastuolusid.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/tallinna-linnaarhiivi-vanim-ürik-700-aastane138600Tallinna Linnaarhiivi vanim ürik 700-aastanehttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/t/a/tallinna-linnaarhiivi-vanim-urik-700-aastane.jpg00EUROutOfStock/ajalugu/Eesti ajalugu17127Tallinna Linnaarhiivis ning ühtlasi kogu Eestis säilinud vanim originaalürik pärineb aastast 1237 ning saab 1937. aastal 700-aastaseks. Reproduktsioon temast on toodud raamatu esilehel. Juubeliüriku kõrgus keskelt mõõdetuna on 7,2, laius 21 cm. Üriku väljastajaks oli endine Modena piiskop, paavsti pönitentsiaar Wilhelm, suurim võimukandja, kes üldse kunagi kogu ajaloo kestel on tegutsenud Eesti pinnal, andes siin oma käske ja jagades põhjapanevaid korraldusi. Olles tol ajal parajasti oma võimu ülimal tipul seisva katoliku kiriku pea, paavsti legaadiks, st. saadikuks ning erilise usalduse osaliseks, haaras ta väga elav ning mitmekülgne tegevus kogu Euroopat. <br /> <br />Wilhelm külastas Eestit oma kahel legatsiooniperioodil, aastail 1225/26 ja kindlasti teadaolevalt ka aastail 1237 ja 1238. Mõlemal korral käis ta ka Tallinnas. 1237. aasta lõpust pärinebki meie ürik. Tänu Läti Henriku kroonikale näeme Wilhelmit oma esimese legatsiooni kestel otsivat otseseid kokkupuuteid ka maa põlisrahvaga – eestlastega –, samuti kuuleme tema korduvaid manitsusi sakslasile, mitte liigselt koormata vastristituid ja neid seega võõrutada uuest usust. Üldse püüdis ta siingi, nagu kõikjal mujal, lepitada ning tasandada valitsevaid vastuolusid. Tallinna Linnaarhiivis ning ühtlasi kogu Eestis säilinud vanim originaalürik pärineb aastast 1237 ning saab 1937. aastal 700-aastaseks. Reproduktsioon temast on toodud raamatu esilehel. Juubeliüriku kõrgus keskelt mõõdetuna on 7,2, laius 21 cm. Üriku väljastajaks oli endine Modena piiskop, paavsti pönitentsiaar Wilhelm, suurim võimukandja, kes üldse kunagi kogu ajaloo kestel on tegutsenud Eesti pinnal, andes siin oma käske ja jagades põhjapanevaid korraldusi. Olles tol ajal parajasti oma võimu ülimal tipul seisva katoliku kiriku pea, paavsti legaadiks, st. saadikuks ning erilise usalduse osaliseks, haaras ta väga elav ning mitmekülgne tegevus kogu Euroopat. <br /> <br />Wilhelm külastas Eestit oma kahel legatsiooniperioodil, aastail 1225/26 ja kindlasti teadaolevalt ka aastail 1237 ja 1238. Mõlemal korral käis ta ka Tallinnas. 1237. aasta lõpust pärinebki meie ürik. Tänu Läti Henriku kroonikale näeme Wilhelmit oma esimese legatsiooni kestel otsivat otseseid kokkupuuteid ka maa põlisrahvaga – eestlastega –, samuti kuuleme tema korduvaid manitsusi sakslasile, mitte liigselt koormata vastristituid ja neid seega võõrutada uuest usust. Üldse püüdis ta siingi, nagu kõikjal mujal, lepitada ning tasandada valitsevaid vastuolusid.
