The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Józef Mackiewiczi (1902–1985) kohta on Czesław Miłosz kirjutanud, et poola kirjanduses ei ole temaga võrdväärset realisti, et just Mackiewicz on poola kirjanduse must leib. Tuleb mainida, et samamoodi nagu Miłosz, oli Józef Mackiewicz wilnolane (ehk siis vilniuslane), ja samamoodi (oma südames) paljurahvuselise Leedu Suurvürstiriigi kodanik.
«Tee eikuhugi» (Droga donikąd, 1955) on Wilno ja selle ümbruse mosaiikne kroonika Nõukogude okupatsiooni aastatel 1940–1941. Romaan algab 1940 suvel, kui Leedu lülitatakse Nõukogude Liidu koosseisu ja lõpeb Nõukogude-Saksa sõja eelõhtul. Peategelasteks on Paweł, kelles on ära tunda kirjanikku ennast, tema abikaasa Marta ja armuke Weronika. Ent romaani tegelikuks peategelaseks on Vilnius ja selle ümbrus, ehk siis poolakeelse väljendiga Wileńszczyzna. Muuseas, autor ei maini Wilnot-Vilniust kordagi nimepidi, selle asemel on «linn» – sest Leedu Suurvürstiriigi alade asuka jaoks saab linn olla vaid üks – baroksete kirikutega Wilno-Vilnius.
Józef Mackiewiczi (1902–1985) kohta on Czesław Miłosz kirjutanud, et poola kirjanduses ei ole temaga võrdväärset realisti, et just Mackiewicz on poola kirjanduse must leib. Tuleb mainida, et samamoodi nagu Miłosz, oli Józef Mackiewicz wilnolane (ehk siis vilniuslane), ja samamoodi (oma südames) paljurahvuselise Leedu Suurvürstiriigi kodanik.
«Tee eikuhugi» (Droga donikąd, 1955) on Wilno ja selle ümbruse mosaiikne kroonika Nõukogude okupatsiooni aastatel 1940–1941. Romaan algab 1940 suvel, kui Leedu lülitatakse Nõukogude Liidu koosseisu ja lõpeb Nõukogude-Saksa sõja eelõhtul. Peategelasteks on Paweł, kelles on ära tunda kirjanikku ennast, tema abikaasa Marta ja armuke Weronika. Ent romaani tegelikuks peategelaseks on Vilnius ja selle ümbrus, ehk siis poolakeelse väljendiga Wileńszczyzna. Muuseas, autor ei maini Wilnot-Vilniust kordagi nimepidi, selle asemel on «linn» – sest Leedu Suurvürstiriigi alade asuka jaoks saab linn olla vaid üks – baroksete kirikutega Wilno-Vilnius.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/tee-eikuhugi511060Tee eikuhugihttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/t/e/tee-eikuhugi.jpg1010EURInStock/ilukirjandus/maailma ilukirjandus431210Józef Mackiewiczi (1902–1985) kohta on Czesław Miłosz kirjutanud, et poola kirjanduses ei ole temaga võrdväärset realisti, et just Mackiewicz on poola kirjanduse must leib. Tuleb mainida, et samamoodi nagu Miłosz, oli Józef Mackiewicz wilnolane (ehk siis vilniuslane), ja samamoodi (oma südames) paljurahvuselise Leedu Suurvürstiriigi kodanik.<br /><br />«Tee eikuhugi» (Droga donikąd, 1955) on Wilno ja selle ümbruse mosaiikne kroonika Nõukogude okupatsiooni aastatel 1940–1941. Romaan algab 1940 suvel, kui Leedu lülitatakse Nõukogude Liidu koosseisu ja lõpeb Nõukogude-Saksa sõja eelõhtul. Peategelasteks on Paweł, kelles on ära tunda kirjanikku ennast, tema abikaasa Marta ja armuke Weronika. Ent romaani tegelikuks peategelaseks on Vilnius ja selle ümbrus, ehk siis poolakeelse väljendiga Wileńszczyzna. Muuseas, autor ei maini Wilnot-Vilniust kordagi nimepidi, selle asemel on «linn» – sest Leedu Suurvürstiriigi alade asuka jaoks saab linn olla vaid üks – baroksete kirikutega Wilno-Vilnius.<br><br>Loe Mudlumi lugemissoovitust <a href=´https://blogi.raamatukoi.ee/2024/04/20/tee-ei-kuhugi/´ target=´_blogi´>Raamatukoi blogis</a> Józef Mackiewiczi (1902–1985) kohta on Czesław Miłosz kirjutanud, et poola kirjanduses ei ole temaga võrdväärset realisti, et just Mackiewicz on poola kirjanduse must leib. Tuleb mainida, et samamoodi nagu Miłosz, oli Józef Mackiewicz wilnolane (ehk siis vilniuslane), ja samamoodi (oma südames) paljurahvuselise Leedu Suurvürstiriigi kodanik.<br /><br />«Tee eikuhugi» (Droga donikąd, 1955) on Wilno ja selle ümbruse mosaiikne kroonika Nõukogude okupatsiooni aastatel 1940–1941. Romaan algab 1940 suvel, kui Leedu lülitatakse Nõukogude Liidu koosseisu ja lõpeb Nõukogude-Saksa sõja eelõhtul. Peategelasteks on Paweł, kelles on ära tunda kirjanikku ennast, tema abikaasa Marta ja armuke Weronika. Ent romaani tegelikuks peategelaseks on Vilnius ja selle ümbrus, ehk siis poolakeelse väljendiga Wileńszczyzna. Muuseas, autor ei maini Wilnot-Vilniust kordagi nimepidi, selle asemel on «linn» – sest Leedu Suurvürstiriigi alade asuka jaoks saab linn olla vaid üks – baroksete kirikutega Wilno-Vilnius.<br><br>Loe Mudlumi lugemissoovitust <a href=´https://blogi.raamatukoi.ee/2024/04/20/tee-ei-kuhugi/´ target=´_blogi´>Raamatukoi blogis</a>
