Tetraeeder karjamaal
Ene Mihkelsoni eluraamat
512-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat
Tänapäev 2024
«Tetraeeder karjamaal. Ene Mihkelsoni eluraamat» tähistab kaasaegse eesti kirjanduse suurkuju Ene Mihkelsoni (21.10.1944–20.09.2017) 80. sünniaastapäeva.
Juubelikogumiku autorid annavad mitmekülgse vaate kirjaniku loomingu keerukale eluloolisele taustale ning pakuvad erinevaid vaatepunkte tema luule ja proosa tähenduste avamiseks.
Ene Mihkelsoni eluraamatu esimene osa «Mitmekihiline Mihkelson» loob pildi kirjaniku saatusest ning isiksusest. Kirjandusloolane Sirje Olesk kirjutab, kuidas sai end nelja-aastaselt võõras peres varjama pidanud metsavennatütrest kaasaegse eesti kirjanduse tunnustatud suurkuju. Mõtteid Mihkelsoni loomingu ning isiku tähendusest jagavad Mihkelsoni sõbrad ja kaasteelised Viivi Luik ja Marju Lauristin ning uue kirjanike põlvkonna esindaja Lilli Luuk. Merle Karusoo esitab Ene pikaajaliste sõprade ja kaasteeliste meenutuste põhjal lähivaatelise pildi kirjaniku vastuolulisest isiksusest ning tema suhetest erinevatel eluperioodidel.
Raamatu teises osas «Mihkelsoni tõlgendamine» pakuvad kirjanikud ja kirjandusteadlased Aija Sakova, Arne Merilai, Hasso Krull, Janika Kronberg, Joosep Susi, Mart Velsker ja Tiina Kirss tõlgendusi kirjaniku luule ja proosa mõistmiseks.
Kolmandast osast «Arhiivileide» leiab kaks publikatsiooni: kirjandusteadlane Eneken Laanes on oma isiklikust meiliarhiivist lugejate ette toonud kirjavahetuse Mihkelsoniga tema viimastel eluaastatel, ajaloolane Fred Puss on aga tegelenud kirjaniku sugupuu uurimise ning kommenteerimisega, millest selgub ka üldisemaid tendentse baltisakslaste ja eestlaste sugupuude põimumise kohta.
Juubelikogumiku autorid annavad mitmekülgse vaate kirjaniku loomingu keerukale eluloolisele taustale ning pakuvad erinevaid vaatepunkte tema luule ja proosa tähenduste avamiseks.
Ene Mihkelsoni eluraamatu esimene osa «Mitmekihiline Mihkelson» loob pildi kirjaniku saatusest ning isiksusest. Kirjandusloolane Sirje Olesk kirjutab, kuidas sai end nelja-aastaselt võõras peres varjama pidanud metsavennatütrest kaasaegse eesti kirjanduse tunnustatud suurkuju. Mõtteid Mihkelsoni loomingu ning isiku tähendusest jagavad Mihkelsoni sõbrad ja kaasteelised Viivi Luik ja Marju Lauristin ning uue kirjanike põlvkonna esindaja Lilli Luuk. Merle Karusoo esitab Ene pikaajaliste sõprade ja kaasteeliste meenutuste põhjal lähivaatelise pildi kirjaniku vastuolulisest isiksusest ning tema suhetest erinevatel eluperioodidel.
Raamatu teises osas «Mihkelsoni tõlgendamine» pakuvad kirjanikud ja kirjandusteadlased Aija Sakova, Arne Merilai, Hasso Krull, Janika Kronberg, Joosep Susi, Mart Velsker ja Tiina Kirss tõlgendusi kirjaniku luule ja proosa mõistmiseks.
Kolmandast osast «Arhiivileide» leiab kaks publikatsiooni: kirjandusteadlane Eneken Laanes on oma isiklikust meiliarhiivist lugejate ette toonud kirjavahetuse Mihkelsoniga tema viimastel eluaastatel, ajaloolane Fred Puss on aga tegelenud kirjaniku sugupuu uurimise ning kommenteerimisega, millest selgub ka üldisemaid tendentse baltisakslaste ja eestlaste sugupuude põimumise kohta.
Ene Mihkelsoni nimelist inimest ei ole enam olemas, on ainult raamatud, mis kannavad tema nime. Ta on andnud oma hääle sõjajärgse aja eestlastele. Viivi Luik
Ene Mihkelson on vaieldamatult autor, kelle looming peaks kuuluma ja kuulubki maailmakirjandusse. «Peaks» seetõttu, et tema loomingu avastamine rahvusvaheliselt on alles algusjärgus ja nii, nagu see sageli maailmanimedega on, nad avastatakse viivitusega. Aija Sakova
Mihkelsoni looming on reekviem elamata eludele, mis kõlab kõrvulukustavalt nagu orel, mis äratab ja sunnib vaatama uue pilguga maailmale, kus unustusel pole kohta, sest seesama lõplikult karistamata jäänud kurjus on taas tõstnud pead ja ähvardab taas põletada ka meie kodusid, nagu ta neid juba on põletanud Ukrainas. Marju Lauristin
Kui Mihkelson kirjeldab ilmaolekut, kodutust, siis see pole mitte ainult tema isiklik ilmajäetus, vaid meie kõigi. Võib-olla sellepärast puudutas tema looming seda kohta või haava, mis isegi ei pidanud olema minu, millest ma ei teadnudki, et see mul on. Lilli Luuk
Mihkelson pole üheski oma teoses tüüpiline eesti kirjanik ja just sellisena on tema koht eesti kirjanduses eriti tähelepanuväärne. Mart Velsker
Mihkelsoni luule kõige omapärasemas, kõige lummavamas osas võtab alatasa võimust tunne, et me puutume siin kokku millegi mitteinimlikuga, mis ühtaegu on ja ei ole inimmõtlemise moodi, sest selles on nii palju elemente, mis näivad pärinevat kusagilt mujalt. Hasso Krull
Alates
28,00 €
Ainult %1 järel
«Tetraeeder karjamaal. Ene Mihkelsoni eluraamat» tähistab kaasaegse eesti kirjanduse suurkuju Ene Mihkelsoni (21.10.1944–20.09.2017) 80. sünniaastapäeva.
Juubelikogumiku autorid annavad mitmekülgse vaate kirjaniku loomingu keerukale eluloolisele taustale ning pakuvad erinevaid vaatepunkte tema luule ja proosa tähenduste avamiseks.
Ene Mihkelsoni eluraamatu esimene osa «Mitmekihiline Mihkelson» loob pildi kirjaniku saatusest ning isiksusest. Kirjandusloolane Sirje Olesk kirjutab, kuidas sai end nelja-aastaselt võõras peres varjama pidanud metsavennatütrest kaasaegse eesti kirjanduse tunnustatud suurkuju. Mõtteid Mihkelsoni loomingu ning isiku tähendusest jagavad Mihkelsoni sõbrad ja kaasteelised Viivi Luik ja Marju Lauristin ning uue kirjanike põlvkonna esindaja Lilli Luuk. Merle Karusoo esitab Ene pikaajaliste sõprade ja kaasteeliste meenutuste põhjal lähivaatelise pildi kirjaniku vastuolulisest isiksusest ning tema suhetest erinevatel eluperioodidel.
Raamatu teises osas «Mihkelsoni tõlgendamine» pakuvad kirjanikud ja kirjandusteadlased Aija Sakova, Arne Merilai, Hasso Krull, Janika Kronberg, Joosep Susi, Mart Velsker ja Tiina Kirss tõlgendusi kirjaniku luule ja proosa mõistmiseks.
Kolmandast osast «Arhiivileide» leiab kaks publikatsiooni: kirjandusteadlane Eneken Laanes on oma isiklikust meiliarhiivist lugejate ette toonud kirjavahetuse Mihkelsoniga tema viimastel eluaastatel, ajaloolane Fred Puss on aga tegelenud kirjaniku sugupuu uurimise ning kommenteerimisega, millest selgub ka üldisemaid tendentse baltisakslaste ja eestlaste sugupuude põimumise kohta.
Juubelikogumiku autorid annavad mitmekülgse vaate kirjaniku loomingu keerukale eluloolisele taustale ning pakuvad erinevaid vaatepunkte tema luule ja proosa tähenduste avamiseks.
Ene Mihkelsoni eluraamatu esimene osa «Mitmekihiline Mihkelson» loob pildi kirjaniku saatusest ning isiksusest. Kirjandusloolane Sirje Olesk kirjutab, kuidas sai end nelja-aastaselt võõras peres varjama pidanud metsavennatütrest kaasaegse eesti kirjanduse tunnustatud suurkuju. Mõtteid Mihkelsoni loomingu ning isiku tähendusest jagavad Mihkelsoni sõbrad ja kaasteelised Viivi Luik ja Marju Lauristin ning uue kirjanike põlvkonna esindaja Lilli Luuk. Merle Karusoo esitab Ene pikaajaliste sõprade ja kaasteeliste meenutuste põhjal lähivaatelise pildi kirjaniku vastuolulisest isiksusest ning tema suhetest erinevatel eluperioodidel.
Raamatu teises osas «Mihkelsoni tõlgendamine» pakuvad kirjanikud ja kirjandusteadlased Aija Sakova, Arne Merilai, Hasso Krull, Janika Kronberg, Joosep Susi, Mart Velsker ja Tiina Kirss tõlgendusi kirjaniku luule ja proosa mõistmiseks.
Kolmandast osast «Arhiivileide» leiab kaks publikatsiooni: kirjandusteadlane Eneken Laanes on oma isiklikust meiliarhiivist lugejate ette toonud kirjavahetuse Mihkelsoniga tema viimastel eluaastatel, ajaloolane Fred Puss on aga tegelenud kirjaniku sugupuu uurimise ning kommenteerimisega, millest selgub ka üldisemaid tendentse baltisakslaste ja eestlaste sugupuude põimumise kohta.
Ene Mihkelsoni nimelist inimest ei ole enam olemas, on ainult raamatud, mis kannavad tema nime. Ta on andnud oma hääle sõjajärgse aja eestlastele. Viivi Luik
Ene Mihkelson on vaieldamatult autor, kelle looming peaks kuuluma ja kuulubki maailmakirjandusse. «Peaks» seetõttu, et tema loomingu avastamine rahvusvaheliselt on alles algusjärgus ja nii, nagu see sageli maailmanimedega on, nad avastatakse viivitusega. Aija Sakova
Mihkelsoni looming on reekviem elamata eludele, mis kõlab kõrvulukustavalt nagu orel, mis äratab ja sunnib vaatama uue pilguga maailmale, kus unustusel pole kohta, sest seesama lõplikult karistamata jäänud kurjus on taas tõstnud pead ja ähvardab taas põletada ka meie kodusid, nagu ta neid juba on põletanud Ukrainas. Marju Lauristin
Kui Mihkelson kirjeldab ilmaolekut, kodutust, siis see pole mitte ainult tema isiklik ilmajäetus, vaid meie kõigi. Võib-olla sellepärast puudutas tema looming seda kohta või haava, mis isegi ei pidanud olema minu, millest ma ei teadnudki, et see mul on. Lilli Luuk
Mihkelson pole üheski oma teoses tüüpiline eesti kirjanik ja just sellisena on tema koht eesti kirjanduses eriti tähelepanuväärne. Mart Velsker
Mihkelsoni luule kõige omapärasemas, kõige lummavamas osas võtab alatasa võimust tunne, et me puutume siin kokku millegi mitteinimlikuga, mis ühtaegu on ja ei ole inimmõtlemise moodi, sest selles on nii palju elemente, mis näivad pärinevat kusagilt mujalt. Hasso Krull
| Tootekood | R0295715 |
|---|---|
| Aasta | 2024 |
| Kirjastus | Tänapäev |
| Kujundaja | Andres Tali |
| Koostaja | Marju Lauristin, Sirje Olesk |
| Köide | pehme |
| Lehekülgi | 512 |
| EAN | 9789916176030 |
| Keel | eesti |
| Teema | eesti, kirjandusteadus ja -kriitika |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.