Bob Spitz
Toode on läbi müüdud
The Beatles
Ansambli lugu
1000-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat
Varrak 2010
Müüt ansamblist «The Beatles» loodi veel enne, kui bänd kuulsaks sai. Too versioon biitlilegendist lihvis ümaraks kõik teravad nurgad ja oli täis vigaseid ridu ning rohkem kui neljakümne aasta vältel on sellist läikima löödud lugu biitlitest välja pakutud tõe pähe – kuni tänaseni. Peaaegu kümme aastat väldanud uurimistöö tulemusena, tänu sadadele vapustavatele intervjuudele ja paljude varem avaldamata dokumentide avastamisele on Bob Spitz kirjutanud ansambli «The Beatles» niisuguse ajaloo, mida fännid on pikisilmi oodanud – see on ülimahukas ja kõikehõlmav ning sama sädelev ja rõõmus ning üllatusi pakkuv nagu mõni biitlite plaat.
Spitz alustab Liverpoolist, karmist sõjas räsitud linnast. Uutes elurajoonides ja koolide mänguväljakutel avastavad üksteist neli poissi – tänu hilisõhtustele raadiosaadetele avastavad nad ka uue muusikastiili, mille nimi on rock'n'roll. Eales varem pole üks muusikutest kirjutatud raamat olnud sedavõrd oma ainesesse süüviv ja mitmekihiline. Spitz viib meid Penny Lane'ile ja Strawberry Fieldi («s-i» lisas John hiljem), Hamburgi Saksamaal, kus biitlitest – keset kõlvatust ja vägivalda ja ergutavate tablettide toel – sai tegelikult ansambel «The Beatles». Meil lastakse viibida McCartney'de elutoas, kus Paul ja John õpivad koos laule kirjutama; hingematvalt kuumas «Caverni» klubis Liverpoolis, kus enne biitlite väljailmumist oli mängitud ainult džässi; lava taga tol õhtul, kui bändi trummariks saab Ringo; räpastes Saksa stripiklubides, kus George valetab end vanemaks, et ansamblil lubataks esineda; pikkadel ringreisidel läbi üksildaste külmetavate Šotimaa linnade, enne kui saabub läbilöök; Abbey Roadi stuudios, kus noor produtsent nimega George Martin võtab biitlid oma tiiva alla; «Ed Sullivan Show'l», mida vaadates Ameerika avastab enda jaoks «The Beatles'iga» kaasneva rõõmu ja hulluse; meid juhitakse üles ja alla; mööda edetabeleid; Shea staadionilt San Franciscosse; läbi Londoni öö, Indiasse välja; läbi marmelaadist taeva teisele poole universumit – me teeme kaasa kogu selle pika teekonna kuni katusekontserdini, mil veel kord kõlab biitlite muusika ja naer.
See kõik on siin olemas, kirja pandud ehedalt ja ausalt: tõusud ja mõõnad, armastus ja rivaalitsemine, aukartus ja armukadedus, uimastid, pisarad, erutusvärin ja võlu, mis ei kordu enam kunagi. Avage raamat ja asuge seda lugema – Bob Spitzi meistriteose näol on meil lõpuks ometi olemas lugu ansamblist «The Beatles», mida too bänd väärib.
Spitz alustab Liverpoolist, karmist sõjas räsitud linnast. Uutes elurajoonides ja koolide mänguväljakutel avastavad üksteist neli poissi – tänu hilisõhtustele raadiosaadetele avastavad nad ka uue muusikastiili, mille nimi on rock'n'roll. Eales varem pole üks muusikutest kirjutatud raamat olnud sedavõrd oma ainesesse süüviv ja mitmekihiline. Spitz viib meid Penny Lane'ile ja Strawberry Fieldi («s-i» lisas John hiljem), Hamburgi Saksamaal, kus biitlitest – keset kõlvatust ja vägivalda ja ergutavate tablettide toel – sai tegelikult ansambel «The Beatles». Meil lastakse viibida McCartney'de elutoas, kus Paul ja John õpivad koos laule kirjutama; hingematvalt kuumas «Caverni» klubis Liverpoolis, kus enne biitlite väljailmumist oli mängitud ainult džässi; lava taga tol õhtul, kui bändi trummariks saab Ringo; räpastes Saksa stripiklubides, kus George valetab end vanemaks, et ansamblil lubataks esineda; pikkadel ringreisidel läbi üksildaste külmetavate Šotimaa linnade, enne kui saabub läbilöök; Abbey Roadi stuudios, kus noor produtsent nimega George Martin võtab biitlid oma tiiva alla; «Ed Sullivan Show'l», mida vaadates Ameerika avastab enda jaoks «The Beatles'iga» kaasneva rõõmu ja hulluse; meid juhitakse üles ja alla; mööda edetabeleid; Shea staadionilt San Franciscosse; läbi Londoni öö, Indiasse välja; läbi marmelaadist taeva teisele poole universumit – me teeme kaasa kogu selle pika teekonna kuni katusekontserdini, mil veel kord kõlab biitlite muusika ja naer.
See kõik on siin olemas, kirja pandud ehedalt ja ausalt: tõusud ja mõõnad, armastus ja rivaalitsemine, aukartus ja armukadedus, uimastid, pisarad, erutusvärin ja võlu, mis ei kordu enam kunagi. Avage raamat ja asuge seda lugema – Bob Spitzi meistriteose näol on meil lõpuks ometi olemas lugu ansamblist «The Beatles», mida too bänd väärib.
Ainult %1 järel
Müüt ansamblist «The Beatles» loodi veel enne, kui bänd kuulsaks sai. Too versioon biitlilegendist lihvis ümaraks kõik teravad nurgad ja oli täis vigaseid ridu ning rohkem kui neljakümne aasta vältel on sellist läikima löödud lugu biitlitest välja pakutud tõe pähe – kuni tänaseni. Peaaegu kümme aastat väldanud uurimistöö tulemusena, tänu sadadele vapustavatele intervjuudele ja paljude varem avaldamata dokumentide avastamisele on Bob Spitz kirjutanud ansambli «The Beatles» niisuguse ajaloo, mida fännid on pikisilmi oodanud – see on ülimahukas ja kõikehõlmav ning sama sädelev ja rõõmus ning üllatusi pakkuv nagu mõni biitlite plaat.
Spitz alustab Liverpoolist, karmist sõjas räsitud linnast. Uutes elurajoonides ja koolide mänguväljakutel avastavad üksteist neli poissi – tänu hilisõhtustele raadiosaadetele avastavad nad ka uue muusikastiili, mille nimi on rock'n'roll. Eales varem pole üks muusikutest kirjutatud raamat olnud sedavõrd oma ainesesse süüviv ja mitmekihiline. Spitz viib meid Penny Lane'ile ja Strawberry Fieldi («s-i» lisas John hiljem), Hamburgi Saksamaal, kus biitlitest – keset kõlvatust ja vägivalda ja ergutavate tablettide toel – sai tegelikult ansambel «The Beatles». Meil lastakse viibida McCartney'de elutoas, kus Paul ja John õpivad koos laule kirjutama; hingematvalt kuumas «Caverni» klubis Liverpoolis, kus enne biitlite väljailmumist oli mängitud ainult džässi; lava taga tol õhtul, kui bändi trummariks saab Ringo; räpastes Saksa stripiklubides, kus George valetab end vanemaks, et ansamblil lubataks esineda; pikkadel ringreisidel läbi üksildaste külmetavate Šotimaa linnade, enne kui saabub läbilöök; Abbey Roadi stuudios, kus noor produtsent nimega George Martin võtab biitlid oma tiiva alla; «Ed Sullivan Show'l», mida vaadates Ameerika avastab enda jaoks «The Beatles'iga» kaasneva rõõmu ja hulluse; meid juhitakse üles ja alla; mööda edetabeleid; Shea staadionilt San Franciscosse; läbi Londoni öö, Indiasse välja; läbi marmelaadist taeva teisele poole universumit – me teeme kaasa kogu selle pika teekonna kuni katusekontserdini, mil veel kord kõlab biitlite muusika ja naer.
See kõik on siin olemas, kirja pandud ehedalt ja ausalt: tõusud ja mõõnad, armastus ja rivaalitsemine, aukartus ja armukadedus, uimastid, pisarad, erutusvärin ja võlu, mis ei kordu enam kunagi. Avage raamat ja asuge seda lugema – Bob Spitzi meistriteose näol on meil lõpuks ometi olemas lugu ansamblist «The Beatles», mida too bänd väärib.
Spitz alustab Liverpoolist, karmist sõjas räsitud linnast. Uutes elurajoonides ja koolide mänguväljakutel avastavad üksteist neli poissi – tänu hilisõhtustele raadiosaadetele avastavad nad ka uue muusikastiili, mille nimi on rock'n'roll. Eales varem pole üks muusikutest kirjutatud raamat olnud sedavõrd oma ainesesse süüviv ja mitmekihiline. Spitz viib meid Penny Lane'ile ja Strawberry Fieldi («s-i» lisas John hiljem), Hamburgi Saksamaal, kus biitlitest – keset kõlvatust ja vägivalda ja ergutavate tablettide toel – sai tegelikult ansambel «The Beatles». Meil lastakse viibida McCartney'de elutoas, kus Paul ja John õpivad koos laule kirjutama; hingematvalt kuumas «Caverni» klubis Liverpoolis, kus enne biitlite väljailmumist oli mängitud ainult džässi; lava taga tol õhtul, kui bändi trummariks saab Ringo; räpastes Saksa stripiklubides, kus George valetab end vanemaks, et ansamblil lubataks esineda; pikkadel ringreisidel läbi üksildaste külmetavate Šotimaa linnade, enne kui saabub läbilöök; Abbey Roadi stuudios, kus noor produtsent nimega George Martin võtab biitlid oma tiiva alla; «Ed Sullivan Show'l», mida vaadates Ameerika avastab enda jaoks «The Beatles'iga» kaasneva rõõmu ja hulluse; meid juhitakse üles ja alla; mööda edetabeleid; Shea staadionilt San Franciscosse; läbi Londoni öö, Indiasse välja; läbi marmelaadist taeva teisele poole universumit – me teeme kaasa kogu selle pika teekonna kuni katusekontserdini, mil veel kord kõlab biitlite muusika ja naer.
See kõik on siin olemas, kirja pandud ehedalt ja ausalt: tõusud ja mõõnad, armastus ja rivaalitsemine, aukartus ja armukadedus, uimastid, pisarad, erutusvärin ja võlu, mis ei kordu enam kunagi. Avage raamat ja asuge seda lugema – Bob Spitzi meistriteose näol on meil lõpuks ometi olemas lugu ansamblist «The Beatles», mida too bänd väärib.
| Tootekood | R0175164 |
|---|---|
| Aasta | 2010 |
| Autor | Bob Spitz |
| Kirjastus | Varrak |
| Kujundaja | Mari Kaljuste |
| Tõlkija | Toomas Taul |
| Köide | kõva |
| Lehekülgi | 1000 |
| EAN | 9789985321416 |
| Ümbris | jah |
| Keel | eesti |
| Teema | maailm, popmuusika |
Kas kõik raamatud on kohe saadaval?
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.