The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Tartu Linnamuuseumi 25. aastaraamatuga (2025) «Tunda Tartut. Linnaruum läbi mitme sajandi» tähistab muuseum oma 70. sünnipäeva. Artiklikogumiku peateemaks on Tartu avaliku ruumi kujunemine alates 18. sajandist kuni tänapäevani. Arheoloog, kindlusehitiste asjatundja Ragnar Nurk vaatleb arhiiviallikatele toetudes kindluslinna kavandamise käiku Katariina II valitsusajal, kunstiajaloolane Anu Ormisson-Lahe uurib 1802. aastal taasavatud Tartu ülikooli mõju linna avaliku ruumi kujunemisele ning linnaarhitekt Jiří Tintera arutleb hea avaliku ruumi kujundamise võimaluste üle tänases Tartus.
Lisaks peateemale saab lugeda teeneka mõisate uurija Ants Heina mahukat ülevaadet Tartumaa mõisate toidukultuurist 17.–19. sajandil, samuti Tartu aukodaniku, teeneka jalgrattasportlase ja -treeneri Rein Kirsipuu mälestusi Teise maailmasõja eelsest, aegsest ja järgsest Tartust ning selle ümbrusest.
Tartu Linnamuuseumi 25. aastaraamatuga (2025) «Tunda Tartut. Linnaruum läbi mitme sajandi» tähistab muuseum oma 70. sünnipäeva. Artiklikogumiku peateemaks on Tartu avaliku ruumi kujunemine alates 18. sajandist kuni tänapäevani. Arheoloog, kindlusehitiste asjatundja Ragnar Nurk vaatleb arhiiviallikatele toetudes kindluslinna kavandamise käiku Katariina II valitsusajal, kunstiajaloolane Anu Ormisson-Lahe uurib 1802. aastal taasavatud Tartu ülikooli mõju linna avaliku ruumi kujunemisele ning linnaarhitekt Jiří Tintera arutleb hea avaliku ruumi kujundamise võimaluste üle tänases Tartus.
Lisaks peateemale saab lugeda teeneka mõisate uurija Ants Heina mahukat ülevaadet Tartumaa mõisate toidukultuurist 17.–19. sajandil, samuti Tartu aukodaniku, teeneka jalgrattasportlase ja -treeneri Rein Kirsipuu mälestusi Teise maailmasõja eelsest, aegsest ja järgsest Tartust ning selle ümbrusest.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/tunda-tartut723237Tunda Tartuthttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/t/u/tunda-tartut.jpg3838EURInStock/ajalugu/Eesti ajalugu/Kõik teemad/Eesti eile ja täna17122127125Tartu Linnamuuseumi 25. aastaraamatuga (2025) «Tunda Tartut. Linnaruum läbi mitme sajandi» tähistab muuseum oma 70. sünnipäeva. Artiklikogumiku peateemaks on Tartu avaliku ruumi kujunemine alates 18. sajandist kuni tänapäevani. Arheoloog, kindlusehitiste asjatundja <b>Ragnar Nurk</b> vaatleb arhiiviallikatele toetudes kindluslinna kavandamise käiku Katariina II valitsusajal, kunstiajaloolane <b>Anu Ormisson-Lahe</b> uurib 1802. aastal taasavatud Tartu ülikooli mõju linna avaliku ruumi kujunemisele ning linnaarhitekt <b>Jiří Tintera</b> arutleb hea avaliku ruumi kujundamise võimaluste üle tänases Tartus. <br /><br />Lisaks peateemale saab lugeda teeneka mõisate uurija <b>Ants Heina</b> mahukat ülevaadet Tartumaa mõisate toidukultuurist 17.–19. sajandil, samuti Tartu aukodaniku, teeneka jalgrattasportlase ja -treeneri <b>Rein Kirsipuu</b> mälestusi Teise maailmasõja eelsest, aegsest ja järgsest Tartust ning selle ümbrusest. Tartu Linnamuuseumi 25. aastaraamatuga (2025) «Tunda Tartut. Linnaruum läbi mitme sajandi» tähistab muuseum oma 70. sünnipäeva. Artiklikogumiku peateemaks on Tartu avaliku ruumi kujunemine alates 18. sajandist kuni tänapäevani. Arheoloog, kindlusehitiste asjatundja <b>Ragnar Nurk</b> vaatleb arhiiviallikatele toetudes kindluslinna kavandamise käiku Katariina II valitsusajal, kunstiajaloolane <b>Anu Ormisson-Lahe</b> uurib 1802. aastal taasavatud Tartu ülikooli mõju linna avaliku ruumi kujunemisele ning linnaarhitekt <b>Jiří Tintera</b> arutleb hea avaliku ruumi kujundamise võimaluste üle tänases Tartus. <br /><br />Lisaks peateemale saab lugeda teeneka mõisate uurija <b>Ants Heina</b> mahukat ülevaadet Tartumaa mõisate toidukultuurist 17.–19. sajandil, samuti Tartu aukodaniku, teeneka jalgrattasportlase ja -treeneri <b>Rein Kirsipuu</b> mälestusi Teise maailmasõja eelsest, aegsest ja järgsest Tartust ning selle ümbrusest.
