1999. aasta kevadel algas Euroopas sõda. Kui Jugoslaavia Kosovos oma kodanikke ründas, astusid nende kaitseks välja USA ja teised NATO liikmesriigid. See oli tänapäeva sõda: oma ulatuse poolest piiratud ja iga samm hoolikalt kaalutletud, nii sõjalise kui ka poliitilise tagajärje seisukohalt. Sõja lõppedes, pärast kümme nädalat väldanud õhurünnakuid, viis Jugoslaavia sõjaväe Kosovost välja ja Kosovo albaanlased said oma koju tagasi pöörduda. Nende jaoks oli see sõda üks samm pikal teel, mis lõppes 17. veebruaril 2008 riigi iseseisvuse väljakuulutamisega. Tähelepanuväärne on see, et mitte ükski NATO sõdur lahingus ei hukkunud.
Kindral Wesley K. Clark oli selle võimsa sõjalise jõupingutuse üks juhte. Oma raamatus kirjeldab ta diplomaatia ja sõjalise strateegia ühitamisel ette tulnud raskusi, aga ka sõjategevuses osalenud NATO liikmesriikide endi sisemisi võitlusi. Clark aitab meil paremini mõista otsuste telgitaguseid, näidates elavalt vastuolusid NATO liikmesriikide seas ning Ühendriikide valitsusasutuste vägikaikavedu.
1999. aasta kevadel algas Euroopas sõda. Kui Jugoslaavia Kosovos oma kodanikke ründas, astusid nende kaitseks välja USA ja teised NATO liikmesriigid. See oli tänapäeva sõda: oma ulatuse poolest piiratud ja iga samm hoolikalt kaalutletud, nii sõjalise kui ka poliitilise tagajärje seisukohalt. Sõja lõppedes, pärast kümme nädalat väldanud õhurünnakuid, viis Jugoslaavia sõjaväe Kosovost välja ja Kosovo albaanlased said oma koju tagasi pöörduda. Nende jaoks oli see sõda üks samm pikal teel, mis lõppes 17. veebruaril 2008 riigi iseseisvuse väljakuulutamisega. Tähelepanuväärne on see, et mitte ükski NATO sõdur lahingus ei hukkunud.
Kindral Wesley K. Clark oli selle võimsa sõjalise jõupingutuse üks juhte. Oma raamatus kirjeldab ta diplomaatia ja sõjalise strateegia ühitamisel ette tulnud raskusi, aga ka sõjategevuses osalenud NATO liikmesriikide endi sisemisi võitlusi. Clark aitab meil paremini mõista otsuste telgitaguseid, näidates elavalt vastuolusid NATO liikmesriikide seas ning Ühendriikide valitsusasutuste vägikaikavedu.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/tänapäeva-sõda153339Tänapäeva sõdahttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789985702901-020.webp2121EURInStock/ajalugu/maailma ajalugu181271999. aasta kevadel algas Euroopas sõda. Kui Jugoslaavia Kosovos oma kodanikke ründas, astusid nende kaitseks välja USA ja teised NATO liikmesriigid. See oli tänapäeva sõda: oma ulatuse poolest piiratud ja iga samm hoolikalt kaalutletud, nii sõjalise kui ka poliitilise tagajärje seisukohalt. Sõja lõppedes, pärast kümme nädalat väldanud õhurünnakuid, viis Jugoslaavia sõjaväe Kosovost välja ja Kosovo albaanlased said oma koju tagasi pöörduda. Nende jaoks oli see sõda üks samm pikal teel, mis lõppes 17. veebruaril 2008 riigi iseseisvuse väljakuulutamisega. Tähelepanuväärne on see, et mitte ükski NATO sõdur lahingus ei hukkunud. <br /> <br />Kindral Wesley K. Clark oli selle võimsa sõjalise jõupingutuse üks juhte. Oma raamatus kirjeldab ta diplomaatia ja sõjalise strateegia ühitamisel ette tulnud raskusi, aga ka sõjategevuses osalenud NATO liikmesriikide endi sisemisi võitlusi. Clark aitab meil paremini mõista otsuste telgitaguseid, näidates elavalt vastuolusid NATO liikmesriikide seas ning Ühendriikide valitsusasutuste vägikaikavedu. 1999. aasta kevadel algas Euroopas sõda. Kui Jugoslaavia Kosovos oma kodanikke ründas, astusid nende kaitseks välja USA ja teised NATO liikmesriigid. See oli tänapäeva sõda: oma ulatuse poolest piiratud ja iga samm hoolikalt kaalutletud, nii sõjalise kui ka poliitilise tagajärje seisukohalt. Sõja lõppedes, pärast kümme nädalat väldanud õhurünnakuid, viis Jugoslaavia sõjaväe Kosovost välja ja Kosovo albaanlased said oma koju tagasi pöörduda. Nende jaoks oli see sõda üks samm pikal teel, mis lõppes 17. veebruaril 2008 riigi iseseisvuse väljakuulutamisega. Tähelepanuväärne on see, et mitte ükski NATO sõdur lahingus ei hukkunud. <br /> <br />Kindral Wesley K. Clark oli selle võimsa sõjalise jõupingutuse üks juhte. Oma raamatus kirjeldab ta diplomaatia ja sõjalise strateegia ühitamisel ette tulnud raskusi, aga ka sõjategevuses osalenud NATO liikmesriikide endi sisemisi võitlusi. Clark aitab meil paremini mõista otsuste telgitaguseid, näidates elavalt vastuolusid NATO liikmesriikide seas ning Ühendriikide valitsusasutuste vägikaikavedu.
