Kuigi inimene ja planeet Maa näivad universumi tohutute mõõtmetega võrreldes vaid tühised tolmukübemekesed, võib inimteadvusel siiski olla oluline roll universumi struktuuris. Mitmete füüsika fundamentaalkonstantide ja neist moodustatud suuruste arvväärtused näivad olevat täpselt häälestatud sellisteks, mis lubavad inimese eksistentsi.
Lõuna-Aafrikas sündinud filosoof Errol E. Harris (1908–2009) käsitleb seda 20. saj. teisel poolel formuleeritud kosmoloogilist antroopsusprintsiipi eelkõige holistliku filosoofia vaatekohast. Universum peab olema tervik, mis on struktureeritud vormide skaalasse, milles iga järgmine aste sisaldab eelmist, aga ka ületab seda. Füüsikalise maailma suhtelisele lihtsusele järgneb keemiline tase, selle järel bioloogiline nii organismide kui elukooslustena, selle rea loomuliku jätkuna tuleb ka inimteadvus, mis universumit peegeldab. Ja tervik on täiuslikult lõpule viidud siis, kui ta sisaldab ka inimteadvusest kõrgemat jõudu kui universaalse korra printsiibi kehastust.
Harrise väitel kinnitab 20. saj. loodusteadus, eriti relatiivsusteooria ja kvantfüüsika veenvalt, et universum peab sisaldama vaatlejat ning nii on täiesti loomulik, et füüsika konstandid ja seadused seda lubavad.
Kuigi inimene ja planeet Maa näivad universumi tohutute mõõtmetega võrreldes vaid tühised tolmukübemekesed, võib inimteadvusel siiski olla oluline roll universumi struktuuris. Mitmete füüsika fundamentaalkonstantide ja neist moodustatud suuruste arvväärtused näivad olevat täpselt häälestatud sellisteks, mis lubavad inimese eksistentsi.
Lõuna-Aafrikas sündinud filosoof Errol E. Harris (1908–2009) käsitleb seda 20. saj. teisel poolel formuleeritud kosmoloogilist antroopsusprintsiipi eelkõige holistliku filosoofia vaatekohast. Universum peab olema tervik, mis on struktureeritud vormide skaalasse, milles iga järgmine aste sisaldab eelmist, aga ka ületab seda. Füüsikalise maailma suhtelisele lihtsusele järgneb keemiline tase, selle järel bioloogiline nii organismide kui elukooslustena, selle rea loomuliku jätkuna tuleb ka inimteadvus, mis universumit peegeldab. Ja tervik on täiuslikult lõpule viidud siis, kui ta sisaldab ka inimteadvusest kõrgemat jõudu kui universaalse korra printsiibi kehastust.
Harrise väitel kinnitab 20. saj. loodusteadus, eriti relatiivsusteooria ja kvantfüüsika veenvalt, et universum peab sisaldama vaatlejat ning nii on täiesti loomulik, et füüsika konstandid ja seadused seda lubavad.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/universum-ja-inimene50410Universum ja inimenehttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/u/n/universum-ja-inimene.jpg00EUROutOfStock/Kõik teemad/humaniora, socialia/filosoofia ja loogika861212585Kuigi inimene ja planeet Maa näivad universumi tohutute mõõtmetega võrreldes vaid tühised tolmukübemekesed, võib inimteadvusel siiski olla oluline roll universumi struktuuris. Mitmete füüsika fundamentaalkonstantide ja neist moodustatud suuruste arvväärtused näivad olevat täpselt häälestatud sellisteks, mis lubavad inimese eksistentsi. <br /> <br />Lõuna-Aafrikas sündinud filosoof Errol E. Harris (1908–2009) käsitleb seda 20. saj. teisel poolel formuleeritud kosmoloogilist antroopsusprintsiipi eelkõige holistliku filosoofia vaatekohast. Universum peab olema tervik, mis on struktureeritud vormide skaalasse, milles iga järgmine aste sisaldab eelmist, aga ka ületab seda. Füüsikalise maailma suhtelisele lihtsusele järgneb keemiline tase, selle järel bioloogiline nii organismide kui elukooslustena, selle rea loomuliku jätkuna tuleb ka inimteadvus, mis universumit peegeldab. Ja tervik on täiuslikult lõpule viidud siis, kui ta sisaldab ka inimteadvusest kõrgemat jõudu kui universaalse korra printsiibi kehastust. <br /> <br />Harrise väitel kinnitab 20. saj. loodusteadus, eriti relatiivsusteooria ja kvantfüüsika veenvalt, et universum peab sisaldama vaatlejat ning nii on täiesti loomulik, et füüsika konstandid ja seadused seda lubavad. Kuigi inimene ja planeet Maa näivad universumi tohutute mõõtmetega võrreldes vaid tühised tolmukübemekesed, võib inimteadvusel siiski olla oluline roll universumi struktuuris. Mitmete füüsika fundamentaalkonstantide ja neist moodustatud suuruste arvväärtused näivad olevat täpselt häälestatud sellisteks, mis lubavad inimese eksistentsi. <br /> <br />Lõuna-Aafrikas sündinud filosoof Errol E. Harris (1908–2009) käsitleb seda 20. saj. teisel poolel formuleeritud kosmoloogilist antroopsusprintsiipi eelkõige holistliku filosoofia vaatekohast. Universum peab olema tervik, mis on struktureeritud vormide skaalasse, milles iga järgmine aste sisaldab eelmist, aga ka ületab seda. Füüsikalise maailma suhtelisele lihtsusele järgneb keemiline tase, selle järel bioloogiline nii organismide kui elukooslustena, selle rea loomuliku jätkuna tuleb ka inimteadvus, mis universumit peegeldab. Ja tervik on täiuslikult lõpule viidud siis, kui ta sisaldab ka inimteadvusest kõrgemat jõudu kui universaalse korra printsiibi kehastust. <br /> <br />Harrise väitel kinnitab 20. saj. loodusteadus, eriti relatiivsusteooria ja kvantfüüsika veenvalt, et universum peab sisaldama vaatlejat ning nii on täiesti loomulik, et füüsika konstandid ja seadused seda lubavad.
