The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Me räägime iseendaga. Sõnavoog on siseelust lahutamatu: kui olete hääletult korranud meeldejätmiseks telefoninumbrit, olete kasutanud sisehäält.
Paraku kipub sisehäälest saama vadin just siis, kui me teda kõige enam vajame – kui pinge on laes, panused on kõrged ja emotsioonid mässavad. Vadin koosneb tsüklilistest negatiivsetest mõtetest ja emotsioonidest, mis seavad ohtu nii meie tegutsemise, otsustamise, suhted, õnne kui ka tervise. Endasse vaadates loodame abi saada sisemiselt teejuhilt, aga kohtume hoopis sisemise kriitikuga.
Miks mõnele inimesele tuleb enda sisse vaatamine ja oma tunnete mõista püüdmine kasuks, teine aga läheb täpselt samamoodi talitades hoopis katki? Kuidas halvava stressi tingimustes arukalt mõelda? Vadinast jagusaamiseks ei tule iseendaga rääkimist lõpetada, vaid hoopis rääkida tõhusamalt. Selleks vajalikke vahendeid pole vaja minna kusagilt otsima: need ootavad otse meie nina all.
Ethan Kross on Michigani ülikooli psühholoogiaprofessor ning juhib sealset emotsioonide ja enesekontrolli laborit. Oma teadustöös uurib ta sisekõne mõju tervisele, sooritusele, otsustele ja suhetele.
Raamatukoi soovitab: Se on raamat meie sisekõnest, ärevusest. Kuidas vadin vahel negatiivsete kogemuste ajel muutub ülevoolavaks ning hakkab mõjutama ka meie füüsilist seisundit ja suhteid inimestega. Emotsioonidest kantud vadin on tunginud sotsiaalmeediasse, mis ärgitab vastama küsimusele «Millest mõtled?». Me ei pea vastama, aga teeme seda siiski. Psühholoogiaprofessorist autor arutleb: «Kuidas saab hääl, mis on inimese parim nõuandja, olla samas tema halvim kriitik?» «Uuringud näitavad, et samad närvivõrgustikud, mis aktiveeruvad siis, kui keegi meile meeldib või kui me tarbime mõnu pakkuvaid aineid (kõike alates kokaiinist kuni šokolaadini), aktiveeruvad ka enda kohta teistele inimestele infot jagades. Eriti veenva näitena selgus 2012. aastal ühest Harvardi neuroteadlaste uuringust, et iseenda kohta teistele info jagamist eelistatakse raha saamisele. Teisisõnu, sotsiaalne joovastus on nagu neuraalne eufooria, mis kõditab meeldivalt dopamiiniretseptoreid.» Raamatust saame teada inimestest, kes oma vadinaga võitlevad. Kross pakub välja teaduslikke tehnikaid, mis aitavad iseendaga tõhusamalt rääkida.
Me räägime iseendaga. Sõnavoog on siseelust lahutamatu: kui olete hääletult korranud meeldejätmiseks telefoninumbrit, olete kasutanud sisehäält.
Paraku kipub sisehäälest saama vadin just siis, kui me teda kõige enam vajame – kui pinge on laes, panused on kõrged ja emotsioonid mässavad. Vadin koosneb tsüklilistest negatiivsetest mõtetest ja emotsioonidest, mis seavad ohtu nii meie tegutsemise, otsustamise, suhted, õnne kui ka tervise. Endasse vaadates loodame abi saada sisemiselt teejuhilt, aga kohtume hoopis sisemise kriitikuga.
Miks mõnele inimesele tuleb enda sisse vaatamine ja oma tunnete mõista püüdmine kasuks, teine aga läheb täpselt samamoodi talitades hoopis katki? Kuidas halvava stressi tingimustes arukalt mõelda? Vadinast jagusaamiseks ei tule iseendaga rääkimist lõpetada, vaid hoopis rääkida tõhusamalt. Selleks vajalikke vahendeid pole vaja minna kusagilt otsima: need ootavad otse meie nina all.
Ethan Kross on Michigani ülikooli psühholoogiaprofessor ning juhib sealset emotsioonide ja enesekontrolli laborit. Oma teadustöös uurib ta sisekõne mõju tervisele, sooritusele, otsustele ja suhetele.
Raamatukoi soovitab: Se on raamat meie sisekõnest, ärevusest. Kuidas vadin vahel negatiivsete kogemuste ajel muutub ülevoolavaks ning hakkab mõjutama ka meie füüsilist seisundit ja suhteid inimestega. Emotsioonidest kantud vadin on tunginud sotsiaalmeediasse, mis ärgitab vastama küsimusele «Millest mõtled?». Me ei pea vastama, aga teeme seda siiski. Psühholoogiaprofessorist autor arutleb: «Kuidas saab hääl, mis on inimese parim nõuandja, olla samas tema halvim kriitik?» «Uuringud näitavad, et samad närvivõrgustikud, mis aktiveeruvad siis, kui keegi meile meeldib või kui me tarbime mõnu pakkuvaid aineid (kõike alates kokaiinist kuni šokolaadini), aktiveeruvad ka enda kohta teistele inimestele infot jagades. Eriti veenva näitena selgus 2012. aastal ühest Harvardi neuroteadlaste uuringust, et iseenda kohta teistele info jagamist eelistatakse raha saamisele. Teisisõnu, sotsiaalne joovastus on nagu neuraalne eufooria, mis kõditab meeldivalt dopamiiniretseptoreid.» Raamatust saame teada inimestest, kes oma vadinaga võitlevad. Kross pakub välja teaduslikke tehnikaid, mis aitavad iseendaga tõhusamalt rääkida.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/vadin390601Vadinhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/v/a/vadin.jpg2323EURInStock/Kõik teemad/humaniora, socialia/psühholoogia/Kõik teemad/eneseabi881151212585Me räägime iseendaga. Sõnavoog on siseelust lahutamatu: kui olete hääletult korranud meeldejätmiseks telefoninumbrit, olete kasutanud sisehäält.<br /><br />Paraku kipub sisehäälest saama vadin just siis, kui me teda kõige enam vajame – kui pinge on laes, panused on kõrged ja emotsioonid mässavad. Vadin koosneb tsüklilistest negatiivsetest mõtetest ja emotsioonidest, mis seavad ohtu nii meie tegutsemise, otsustamise, suhted, õnne kui ka tervise. Endasse vaadates loodame abi saada sisemiselt teejuhilt, aga kohtume hoopis sisemise kriitikuga.<br /><br />Miks mõnele inimesele tuleb enda sisse vaatamine ja oma tunnete mõista püüdmine kasuks, teine aga läheb täpselt samamoodi talitades hoopis katki? Kuidas halvava stressi tingimustes arukalt mõelda? Vadinast jagusaamiseks ei tule iseendaga rääkimist lõpetada, vaid hoopis rääkida tõhusamalt. Selleks vajalikke vahendeid pole vaja minna kusagilt otsima: need ootavad otse meie nina all.<br /><br />Ethan Kross on Michigani ülikooli psühholoogiaprofessor ning juhib sealset emotsioonide ja enesekontrolli laborit. Oma teadustöös uurib ta sisekõne mõju tervisele, sooritusele, otsustele ja suhetele. <br /> <br />Raamatukoi soovitab: <br />Se on raamat meie sisekõnest, ärevusest. Kuidas vadin vahel negatiivsete kogemuste ajel muutub ülevoolavaks ning hakkab mõjutama ka meie füüsilist seisundit ja suhteid inimestega. <br />Emotsioonidest kantud vadin on tunginud sotsiaalmeediasse, mis ärgitab vastama küsimusele «Millest mõtled?». Me ei pea vastama, aga teeme seda siiski. <br />Psühholoogiaprofessorist autor arutleb: «Kuidas saab hääl, mis on inimese parim nõuandja, olla samas tema halvim kriitik?» <br />«Uuringud näitavad, et samad närvivõrgustikud, mis aktiveeruvad siis, kui keegi meile meeldib või kui me tarbime mõnu pakkuvaid aineid (kõike alates kokaiinist kuni šokolaadini), aktiveeruvad ka enda kohta teistele inimestele infot jagades. Eriti veenva näitena selgus 2012. aastal ühest Harvardi neuroteadlaste uuringust, et iseenda kohta teistele info jagamist eelistatakse raha saamisele. Teisisõnu, sotsiaalne joovastus on nagu neuraalne eufooria, mis kõditab meeldivalt dopamiiniretseptoreid.» <br />Raamatust saame teada inimestest, kes oma vadinaga võitlevad. Kross pakub välja teaduslikke tehnikaid, mis aitavad iseendaga tõhusamalt rääkida. Me räägime iseendaga. Sõnavoog on siseelust lahutamatu: kui olete hääletult korranud meeldejätmiseks telefoninumbrit, olete kasutanud sisehäält.<br /><br />Paraku kipub sisehäälest saama vadin just siis, kui me teda kõige enam vajame – kui pinge on laes, panused on kõrged ja emotsioonid mässavad. Vadin koosneb tsüklilistest negatiivsetest mõtetest ja emotsioonidest, mis seavad ohtu nii meie tegutsemise, otsustamise, suhted, õnne kui ka tervise. Endasse vaadates loodame abi saada sisemiselt teejuhilt, aga kohtume hoopis sisemise kriitikuga.<br /><br />Miks mõnele inimesele tuleb enda sisse vaatamine ja oma tunnete mõista püüdmine kasuks, teine aga läheb täpselt samamoodi talitades hoopis katki? Kuidas halvava stressi tingimustes arukalt mõelda? Vadinast jagusaamiseks ei tule iseendaga rääkimist lõpetada, vaid hoopis rääkida tõhusamalt. Selleks vajalikke vahendeid pole vaja minna kusagilt otsima: need ootavad otse meie nina all.<br /><br />Ethan Kross on Michigani ülikooli psühholoogiaprofessor ning juhib sealset emotsioonide ja enesekontrolli laborit. Oma teadustöös uurib ta sisekõne mõju tervisele, sooritusele, otsustele ja suhetele. <br /> <br />Raamatukoi soovitab: <br />Se on raamat meie sisekõnest, ärevusest. Kuidas vadin vahel negatiivsete kogemuste ajel muutub ülevoolavaks ning hakkab mõjutama ka meie füüsilist seisundit ja suhteid inimestega. <br />Emotsioonidest kantud vadin on tunginud sotsiaalmeediasse, mis ärgitab vastama küsimusele «Millest mõtled?». Me ei pea vastama, aga teeme seda siiski. <br />Psühholoogiaprofessorist autor arutleb: «Kuidas saab hääl, mis on inimese parim nõuandja, olla samas tema halvim kriitik?» <br />«Uuringud näitavad, et samad närvivõrgustikud, mis aktiveeruvad siis, kui keegi meile meeldib või kui me tarbime mõnu pakkuvaid aineid (kõike alates kokaiinist kuni šokolaadini), aktiveeruvad ka enda kohta teistele inimestele infot jagades. Eriti veenva näitena selgus 2012. aastal ühest Harvardi neuroteadlaste uuringust, et iseenda kohta teistele info jagamist eelistatakse raha saamisele. Teisisõnu, sotsiaalne joovastus on nagu neuraalne eufooria, mis kõditab meeldivalt dopamiiniretseptoreid.» <br />Raamatust saame teada inimestest, kes oma vadinaga võitlevad. Kross pakub välja teaduslikke tehnikaid, mis aitavad iseendaga tõhusamalt rääkida.