The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Mõtted ilma sisuta on tühjad, kaemus ilma mõisteteta on pime. Me ei taha, et meie mõtted tiirutaksid suletud eneseküllases ruumis, suutmata kombata pärismaailma. Soovime, et inimmõistus oleks maailmaga kokkupuutes, et ta «hõõrduks» maailma vastu, oleks «pilguheit» sellesse. Aga kas seda kokkupuudet ikka on ja mis seda võiks tagada?
Üks John McDowelli (1942) põhieesmärke tema peateoses «Vaim ja maailm» (1994) on väita, et Immanuel Kantil peaks endiselt olema keskne koht meie aruteludes küsimuse üle, mil viisil on mõtlemine seotud reaalsusega. Traditsioonilist filosoofiat on vaevanud pidev äng oletatava kuristiku pärast, mis haigutab tunnetaja ja maailma vahel. Filosoofid on püüdnud üle selle kuristiku ühel ja teisel moel sildu rajada, ent targem oleks sillaehitusest loobuda. McDowell soovitab midagi rafineeritumat, ehkki esmapilgul udusemat – pilti, milles «tuleb kustutada piir, mis sümboliseeris lõhet mõtlemise ja maailma vahel, aga sel pildil on siiski olemas sees-väljas mõõde».
Kuristiku idee tühistamisel, piiri kustutamisel saab McDowell muuhulgas inspiratsiooni Aristotelese eetikast ammutatud ideedest. «Vaimus ja maailmas», mis on äratanud angloameerika filosoofias suurt tähelepanu ja kutsunud esile tuliseid debatte, kohtuvad Immanuel Kant ja Aristoteles omapärases kombinatsioonis selliste nüüdisaja mõtlejatega nagu Wilfrid Sellars, Gareth Evans ja Donald Davidson.
Mõtted ilma sisuta on tühjad, kaemus ilma mõisteteta on pime. Me ei taha, et meie mõtted tiirutaksid suletud eneseküllases ruumis, suutmata kombata pärismaailma. Soovime, et inimmõistus oleks maailmaga kokkupuutes, et ta «hõõrduks» maailma vastu, oleks «pilguheit» sellesse. Aga kas seda kokkupuudet ikka on ja mis seda võiks tagada?
Üks John McDowelli (1942) põhieesmärke tema peateoses «Vaim ja maailm» (1994) on väita, et Immanuel Kantil peaks endiselt olema keskne koht meie aruteludes küsimuse üle, mil viisil on mõtlemine seotud reaalsusega. Traditsioonilist filosoofiat on vaevanud pidev äng oletatava kuristiku pärast, mis haigutab tunnetaja ja maailma vahel. Filosoofid on püüdnud üle selle kuristiku ühel ja teisel moel sildu rajada, ent targem oleks sillaehitusest loobuda. McDowell soovitab midagi rafineeritumat, ehkki esmapilgul udusemat – pilti, milles «tuleb kustutada piir, mis sümboliseeris lõhet mõtlemise ja maailma vahel, aga sel pildil on siiski olemas sees-väljas mõõde».
Kuristiku idee tühistamisel, piiri kustutamisel saab McDowell muuhulgas inspiratsiooni Aristotelese eetikast ammutatud ideedest. «Vaimus ja maailmas», mis on äratanud angloameerika filosoofias suurt tähelepanu ja kutsunud esile tuliseid debatte, kohtuvad Immanuel Kant ja Aristoteles omapärases kombinatsioonis selliste nüüdisaja mõtlejatega nagu Wilfrid Sellars, Gareth Evans ja Donald Davidson.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/vaim-ja-maailm736619Vaim ja maailmhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/v/a/vaim-ja-maailm.jpg2828EURInStock/Kõik teemad/humaniora, socialia/filosoofia ja loogika861212585Mõtted ilma sisuta on tühjad, kaemus ilma mõisteteta on pime. Me ei taha, et meie mõtted tiirutaksid suletud eneseküllases ruumis, suutmata kombata pärismaailma. Soovime, et inimmõistus oleks maailmaga kokkupuutes, et ta «hõõrduks» maailma vastu, oleks «pilguheit» sellesse. Aga kas seda kokkupuudet ikka on ja mis seda võiks tagada?<br /><br />Üks <b>John McDowelli</b> (1942) põhieesmärke tema peateoses «Vaim ja maailm» (1994) on väita, et Immanuel Kantil peaks endiselt olema keskne koht meie aruteludes küsimuse üle, mil viisil on mõtlemine seotud reaalsusega. Traditsioonilist filosoofiat on vaevanud pidev äng oletatava kuristiku pärast, mis haigutab tunnetaja ja maailma vahel. Filosoofid on püüdnud üle selle kuristiku ühel ja teisel moel sildu rajada, ent targem oleks sillaehitusest loobuda. McDowell soovitab midagi rafineeritumat, ehkki esmapilgul udusemat – pilti, milles «tuleb kustutada piir, mis sümboliseeris lõhet mõtlemise ja maailma vahel, aga sel pildil on siiski olemas sees-väljas mõõde».<br /><br />Kuristiku idee tühistamisel, piiri kustutamisel saab McDowell muuhulgas inspiratsiooni Aristotelese eetikast ammutatud ideedest. «Vaimus ja maailmas», mis on äratanud angloameerika filosoofias suurt tähelepanu ja kutsunud esile tuliseid debatte, kohtuvad Immanuel Kant ja Aristoteles omapärases kombinatsioonis selliste nüüdisaja mõtlejatega nagu <b>Wilfrid Sellars</b>, Gareth Evans ja Donald Davidson. Mõtted ilma sisuta on tühjad, kaemus ilma mõisteteta on pime. Me ei taha, et meie mõtted tiirutaksid suletud eneseküllases ruumis, suutmata kombata pärismaailma. Soovime, et inimmõistus oleks maailmaga kokkupuutes, et ta «hõõrduks» maailma vastu, oleks «pilguheit» sellesse. Aga kas seda kokkupuudet ikka on ja mis seda võiks tagada?<br /><br />Üks <b>John McDowelli</b> (1942) põhieesmärke tema peateoses «Vaim ja maailm» (1994) on väita, et Immanuel Kantil peaks endiselt olema keskne koht meie aruteludes küsimuse üle, mil viisil on mõtlemine seotud reaalsusega. Traditsioonilist filosoofiat on vaevanud pidev äng oletatava kuristiku pärast, mis haigutab tunnetaja ja maailma vahel. Filosoofid on püüdnud üle selle kuristiku ühel ja teisel moel sildu rajada, ent targem oleks sillaehitusest loobuda. McDowell soovitab midagi rafineeritumat, ehkki esmapilgul udusemat – pilti, milles «tuleb kustutada piir, mis sümboliseeris lõhet mõtlemise ja maailma vahel, aga sel pildil on siiski olemas sees-väljas mõõde».<br /><br />Kuristiku idee tühistamisel, piiri kustutamisel saab McDowell muuhulgas inspiratsiooni Aristotelese eetikast ammutatud ideedest. «Vaimus ja maailmas», mis on äratanud angloameerika filosoofias suurt tähelepanu ja kutsunud esile tuliseid debatte, kohtuvad Immanuel Kant ja Aristoteles omapärases kombinatsioonis selliste nüüdisaja mõtlejatega nagu <b>Wilfrid Sellars</b>, Gareth Evans ja Donald Davidson.
