The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
Aasta 1984 on meist täna peaaegu sama kaugel kui keskaeg. Kergem on uskuda, et keskajal põletati Euroopas nõidasid, kui seda, et neljakümne aasta eest armastati Eestis luulet. Aga tõesti armastati! Selle üheks kinnituseks on 1984. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis asutatud luuleteater Valhalla.
Oli vaimselt sünge stagnatsiooniaeg, mil Leonid Brežnev, Juri Andropov ja Konstantin Tšernenko püüdsid karmi käega juhtida hinge vaakuvat impeeriumi. Karl Vaino, Rein Ristlaan, Elsa Gretškina ja teised kompartei ning KGB kohalikud tööriistad ja mutrikesed suunasid venestamist eesti kultuuri- ja hariduselus. Ja mõistagi hakkas õhk sumbuma ka vaba vaimu traditsioonilistes kantsides kõrgkoolides. Meie ülikoolilinnas oli selle ajastu sümboolselt sisse juhatanud Arnold Koopi määramine TRÜ rektoriks aastal 1970.
Kümnendi teisel poolel fikseerisid Ants Juske ja Linnar Priimägi muutunud olukorra oma depressiivses manifestis «Tartu sügis», mis pandi kirja oktoobris 1978. Valhallaks liitunud seltskond ühendas endas mitut humanitaarset huvijoont. Esmalt armastus kirjanduse ja teatrikunsti vastu, teisalt sügav huvi ajaloo vastu ja kolmandaks siis kõige selle kõrval või kohal rahvuspoliitiline mõõde. Kirjandus polnud lihtsalt kirjandus ja ajalugu polnud lihtsalt ajalugu, vaid nende keskmes oli meie jaoks väga selgelt eesti kirjandus ja Eesti ajalugu.
Aasta 1984 on meist täna peaaegu sama kaugel kui keskaeg. Kergem on uskuda, et keskajal põletati Euroopas nõidasid, kui seda, et neljakümne aasta eest armastati Eestis luulet. Aga tõesti armastati! Selle üheks kinnituseks on 1984. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis asutatud luuleteater Valhalla.
Oli vaimselt sünge stagnatsiooniaeg, mil Leonid Brežnev, Juri Andropov ja Konstantin Tšernenko püüdsid karmi käega juhtida hinge vaakuvat impeeriumi. Karl Vaino, Rein Ristlaan, Elsa Gretškina ja teised kompartei ning KGB kohalikud tööriistad ja mutrikesed suunasid venestamist eesti kultuuri- ja hariduselus. Ja mõistagi hakkas õhk sumbuma ka vaba vaimu traditsioonilistes kantsides kõrgkoolides. Meie ülikoolilinnas oli selle ajastu sümboolselt sisse juhatanud Arnold Koopi määramine TRÜ rektoriks aastal 1970.
Kümnendi teisel poolel fikseerisid Ants Juske ja Linnar Priimägi muutunud olukorra oma depressiivses manifestis «Tartu sügis», mis pandi kirja oktoobris 1978. Valhallaks liitunud seltskond ühendas endas mitut humanitaarset huvijoont. Esmalt armastus kirjanduse ja teatrikunsti vastu, teisalt sügav huvi ajaloo vastu ja kolmandaks siis kõige selle kõrval või kohal rahvuspoliitiline mõõde. Kirjandus polnud lihtsalt kirjandus ja ajalugu polnud lihtsalt ajalugu, vaid nende keskmes oli meie jaoks väga selgelt eesti kirjandus ja Eesti ajalugu.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/valhalla-aeg739704Valhalla aeghttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/v/a/valhalla-aeg.jpg4242EURInStock/ajalugu/Eesti ajalugu/Kõik teemad/teater, film, lavakunstid1724127125Aasta 1984 on meist täna peaaegu sama kaugel kui keskaeg. Kergem on uskuda, et keskajal põletati Euroopas nõidasid, kui seda, et neljakümne aasta eest armastati Eestis luulet. Aga tõesti armastati! Selle üheks kinnituseks on 1984. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis asutatud luuleteater <b>Valhalla</b>. <br /> <br />Oli vaimselt sünge stagnatsiooniaeg, mil Leonid Brežnev, Juri Andropov ja Konstantin Tšernenko püüdsid karmi käega juhtida hinge vaakuvat impeeriumi. Karl Vaino, Rein Ristlaan, Elsa Gretškina ja teised kompartei ning KGB kohalikud tööriistad ja mutrikesed suunasid venestamist eesti kultuuri- ja hariduselus. Ja mõistagi hakkas õhk sumbuma ka vaba vaimu traditsioonilistes kantsides kõrgkoolides. Meie ülikoolilinnas oli selle ajastu sümboolselt sisse juhatanud Arnold Koopi määramine TRÜ rektoriks aastal 1970. <br /> <br />Kümnendi teisel poolel fikseerisid Ants Juske ja Linnar Priimägi muutunud olukorra oma depressiivses manifestis «Tartu sügis», mis pandi kirja oktoobris 1978. Valhallaks liitunud seltskond ühendas endas mitut humanitaarset huvijoont. Esmalt armastus kirjanduse ja teatrikunsti vastu, teisalt sügav huvi ajaloo vastu ja kolmandaks siis kõige selle kõrval või kohal rahvuspoliitiline mõõde. Kirjandus polnud lihtsalt kirjandus ja ajalugu polnud lihtsalt ajalugu, vaid nende keskmes oli meie jaoks väga selgelt eesti kirjandus ja Eesti ajalugu. Aasta 1984 on meist täna peaaegu sama kaugel kui keskaeg. Kergem on uskuda, et keskajal põletati Euroopas nõidasid, kui seda, et neljakümne aasta eest armastati Eestis luulet. Aga tõesti armastati! Selle üheks kinnituseks on 1984. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis asutatud luuleteater <b>Valhalla</b>. <br /> <br />Oli vaimselt sünge stagnatsiooniaeg, mil Leonid Brežnev, Juri Andropov ja Konstantin Tšernenko püüdsid karmi käega juhtida hinge vaakuvat impeeriumi. Karl Vaino, Rein Ristlaan, Elsa Gretškina ja teised kompartei ning KGB kohalikud tööriistad ja mutrikesed suunasid venestamist eesti kultuuri- ja hariduselus. Ja mõistagi hakkas õhk sumbuma ka vaba vaimu traditsioonilistes kantsides kõrgkoolides. Meie ülikoolilinnas oli selle ajastu sümboolselt sisse juhatanud Arnold Koopi määramine TRÜ rektoriks aastal 1970. <br /> <br />Kümnendi teisel poolel fikseerisid Ants Juske ja Linnar Priimägi muutunud olukorra oma depressiivses manifestis «Tartu sügis», mis pandi kirja oktoobris 1978. Valhallaks liitunud seltskond ühendas endas mitut humanitaarset huvijoont. Esmalt armastus kirjanduse ja teatrikunsti vastu, teisalt sügav huvi ajaloo vastu ja kolmandaks siis kõige selle kõrval või kohal rahvuspoliitiline mõõde. Kirjandus polnud lihtsalt kirjandus ja ajalugu polnud lihtsalt ajalugu, vaid nende keskmes oli meie jaoks väga selgelt eesti kirjandus ja Eesti ajalugu.