The store will not work correctly when cookies are disabled.
Raamatukoi kasutab küpsiseid, et tagada e-poe toimimine, pakkuda paremat kasutajamugavust, mõõta e-poe külastatavust ning kuvada teile personaalseid pakkumisi ja reklaame. Klõpsates 'Nõustun', annate oma nõusoleku vajalike ja valikuliste küpsiste kasutamiseks.
14. aprillil 2009. a. möödub 100 aastat Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti rahvusliku arhiivraamatukogu sünnist. Ajaloo keerdkäikude tõttu ei ole praeguse ERM-i koosseisus enam arhiivraamatukogu ega ülejäänud kolme osakonda, neist on saanud Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivid. Kindlasti on sellega võitnud Eesti kultuuripärand, sest nn. Eesti aja vaimsus püsis edasi mitmes asutuses. Arhiivraamatukogu on eriline raamatukogu, nii tõdeb avaartiklis Krista Aru. Milles seisneb raamatukogu erilisus? Miks on arhiivraamatukogu külastajad ja endised töötajad varamu lummuses? Miks ollakse Lilla Daami valduste üle nii uhked? Milline on arhiivraamatukogu kuvand? Nendele küsimustele võib leida vastuseid alljärgnevatest kirjutistest. Siinne kogumik on pühendatud rohkem nõukogude aja käsitlustele ja meenutustele kui varasemale ajaloole. Juubelikogumikus käsitletakse põhjalikult eesti raamatuteaduse problemaatikat ning analüüsitakse arhiivraamatukogu poolt korraldatud konverentse. Esmakordselt avaldatakse väljavõtteid August Palmi päevikutest. Kõneldakse ka välisvahetuse algaastatest. Meenutatakse raamatukogumisretki 1950. ja 1960. aastatel. Artiklites puudutatakse ka lähiaastate temaatikat: raamatukogu võlu ja valu, uurija ja praktikandi vaatenurki ning kogemusi. Pikemalt kirjeldatakse arhiivraamatukogu fondide kujunemislugu ja koostist. Antakse ülevaade mikrofilmimisest ja säilitusalasest tööst ning digiteerimisalasest tegevusest. Tutvustatakse bibliograafiaosakonna ajalugu ja mitmeid andmebaase, tuuakse ära raamatukogu kroonika ja bibliograafia.
14. aprillil 2009. a. möödub 100 aastat Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti rahvusliku arhiivraamatukogu sünnist. Ajaloo keerdkäikude tõttu ei ole praeguse ERM-i koosseisus enam arhiivraamatukogu ega ülejäänud kolme osakonda, neist on saanud Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivid. Kindlasti on sellega võitnud Eesti kultuuripärand, sest nn. Eesti aja vaimsus püsis edasi mitmes asutuses. Arhiivraamatukogu on eriline raamatukogu, nii tõdeb avaartiklis Krista Aru. Milles seisneb raamatukogu erilisus? Miks on arhiivraamatukogu külastajad ja endised töötajad varamu lummuses? Miks ollakse Lilla Daami valduste üle nii uhked? Milline on arhiivraamatukogu kuvand? Nendele küsimustele võib leida vastuseid alljärgnevatest kirjutistest. Siinne kogumik on pühendatud rohkem nõukogude aja käsitlustele ja meenutustele kui varasemale ajaloole. Juubelikogumikus käsitletakse põhjalikult eesti raamatuteaduse problemaatikat ning analüüsitakse arhiivraamatukogu poolt korraldatud konverentse. Esmakordselt avaldatakse väljavõtteid August Palmi päevikutest. Kõneldakse ka välisvahetuse algaastatest. Meenutatakse raamatukogumisretki 1950. ja 1960. aastatel. Artiklites puudutatakse ka lähiaastate temaatikat: raamatukogu võlu ja valu, uurija ja praktikandi vaatenurki ning kogemusi. Pikemalt kirjeldatakse arhiivraamatukogu fondide kujunemislugu ja koostist. Antakse ülevaade mikrofilmimisest ja säilitusalasest tööst ning digiteerimisalasest tegevusest. Tutvustatakse bibliograafiaosakonna ajalugu ja mitmeid andmebaase, tuuakse ära raamatukogu kroonika ja bibliograafia.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/varamu-lummuses158243Varamu lummuseshttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/v/a/varamu-lummuses.jpg00EUROutOfStock/Kõik teemad/teatmekirjandus/humaniora, socialia/Kõik teemad/humaniora, socialia/Kõik teemad/Eesti eile ja täna7985122121251414. aprillil 2009. a. möödub 100 aastat Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti rahvusliku arhiivraamatukogu sünnist. Ajaloo keerdkäikude tõttu ei ole praeguse ERM-i koosseisus enam arhiivraamatukogu ega ülejäänud kolme osakonda, neist on saanud Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivid. Kindlasti on sellega võitnud Eesti kultuuripärand, sest nn. Eesti aja vaimsus püsis edasi mitmes asutuses. <br />Arhiivraamatukogu on eriline raamatukogu, nii tõdeb avaartiklis Krista Aru. Milles seisneb raamatukogu erilisus? Miks on arhiivraamatukogu külastajad ja endised töötajad varamu lummuses? Miks ollakse Lilla Daami valduste üle nii uhked? Milline on arhiivraamatukogu kuvand? Nendele küsimustele võib leida vastuseid alljärgnevatest kirjutistest. <br />Siinne kogumik on pühendatud rohkem nõukogude aja käsitlustele ja meenutustele kui varasemale ajaloole. <br />Juubelikogumikus käsitletakse põhjalikult eesti raamatuteaduse problemaatikat ning analüüsitakse arhiivraamatukogu poolt korraldatud konverentse. Esmakordselt avaldatakse väljavõtteid August Palmi päevikutest. Kõneldakse ka välisvahetuse algaastatest. Meenutatakse raamatukogumisretki 1950. ja 1960. aastatel. Artiklites puudutatakse ka lähiaastate temaatikat: raamatukogu võlu ja valu, uurija ja praktikandi vaatenurki ning kogemusi. Pikemalt kirjeldatakse arhiivraamatukogu fondide kujunemislugu ja koostist. Antakse ülevaade mikrofilmimisest ja säilitusalasest tööst ning digiteerimisalasest tegevusest. Tutvustatakse bibliograafiaosakonna ajalugu ja mitmeid andmebaase, tuuakse ära raamatukogu kroonika ja bibliograafia. 14. aprillil 2009. a. möödub 100 aastat Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti rahvusliku arhiivraamatukogu sünnist. Ajaloo keerdkäikude tõttu ei ole praeguse ERM-i koosseisus enam arhiivraamatukogu ega ülejäänud kolme osakonda, neist on saanud Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivid. Kindlasti on sellega võitnud Eesti kultuuripärand, sest nn. Eesti aja vaimsus püsis edasi mitmes asutuses. <br />Arhiivraamatukogu on eriline raamatukogu, nii tõdeb avaartiklis Krista Aru. Milles seisneb raamatukogu erilisus? Miks on arhiivraamatukogu külastajad ja endised töötajad varamu lummuses? Miks ollakse Lilla Daami valduste üle nii uhked? Milline on arhiivraamatukogu kuvand? Nendele küsimustele võib leida vastuseid alljärgnevatest kirjutistest. <br />Siinne kogumik on pühendatud rohkem nõukogude aja käsitlustele ja meenutustele kui varasemale ajaloole. <br />Juubelikogumikus käsitletakse põhjalikult eesti raamatuteaduse problemaatikat ning analüüsitakse arhiivraamatukogu poolt korraldatud konverentse. Esmakordselt avaldatakse väljavõtteid August Palmi päevikutest. Kõneldakse ka välisvahetuse algaastatest. Meenutatakse raamatukogumisretki 1950. ja 1960. aastatel. Artiklites puudutatakse ka lähiaastate temaatikat: raamatukogu võlu ja valu, uurija ja praktikandi vaatenurki ning kogemusi. Pikemalt kirjeldatakse arhiivraamatukogu fondide kujunemislugu ja koostist. Antakse ülevaade mikrofilmimisest ja säilitusalasest tööst ning digiteerimisalasest tegevusest. Tutvustatakse bibliograafiaosakonna ajalugu ja mitmeid andmebaase, tuuakse ära raamatukogu kroonika ja bibliograafia.
