Toomas Karjahärm keskendub oma raamatus etnilisust, rahvusküsimust ja rahvuspoliitikat puudutavatele terminitele mõisteloo aspektist. «Mind huvitab nii nende mõistete omaaegne kui ka tänapäevane tähendus ning kasutamine nii impeeriumi keskuses (valitsus, vene poliitiline eliit) kui ka mittevene välisperifeerias Balti kubermangude (täpsemalt Eesti ala) näitel,» ütleb autor raamatu eessõnas. Niisugune terminoloogia iseendast ei iseloomusta valitsuse rahvuspoliitikat ammendavalt, ent ütleb selle kohta nii mõndagi, andes meile ühtlasi tõhusa instrumentaariumi etniliste protsesside adekvaatsemaks nimetamiseks eri keeltes.
Raamat annab ülevaate ka venestusest eesti historiograafias. Vaatluse all on muu hulgas eestlaste «peadpööritav karjääriedu» vene ametnikkonna seas, «kodanikuühiskonna» ja «avalikkuse» mõisted, venestuse tagajärjed hariduselus ja eesti venekeelsed erakoolid.
Eraldi peatükis jälgitakse eestlaste rahvusliku liikumise kajastusi Eesti ja välismaa uusimas historiograafias. Siin on probleemiks rahvusliku liikumise faaside dateerimine, esmajoones küsimus sellest, millal toimus üleminek patriootliku agitatsiooni faasist massiliikumise faasi ja millal kujunesid eestlased moodsa aja rahvuseks. Kõnesoleva arutluse tuum on nendes kriteeriumides, mis lubavad meil rääkida «küpsest» väljakujunenud eesti rahvusest.
Raamat on täiendus ja järg teosele «Ida ja Lääne vahel» (1998), mis pälvis riigi teaduspreemia.
Toomas Karjahärm keskendub oma raamatus etnilisust, rahvusküsimust ja rahvuspoliitikat puudutavatele terminitele mõisteloo aspektist. «Mind huvitab nii nende mõistete omaaegne kui ka tänapäevane tähendus ning kasutamine nii impeeriumi keskuses (valitsus, vene poliitiline eliit) kui ka mittevene välisperifeerias Balti kubermangude (täpsemalt Eesti ala) näitel,» ütleb autor raamatu eessõnas. Niisugune terminoloogia iseendast ei iseloomusta valitsuse rahvuspoliitikat ammendavalt, ent ütleb selle kohta nii mõndagi, andes meile ühtlasi tõhusa instrumentaariumi etniliste protsesside adekvaatsemaks nimetamiseks eri keeltes.
Raamat annab ülevaate ka venestusest eesti historiograafias. Vaatluse all on muu hulgas eestlaste «peadpööritav karjääriedu» vene ametnikkonna seas, «kodanikuühiskonna» ja «avalikkuse» mõisted, venestuse tagajärjed hariduselus ja eesti venekeelsed erakoolid.
Eraldi peatükis jälgitakse eestlaste rahvusliku liikumise kajastusi Eesti ja välismaa uusimas historiograafias. Siin on probleemiks rahvusliku liikumise faaside dateerimine, esmajoones küsimus sellest, millal toimus üleminek patriootliku agitatsiooni faasist massiliikumise faasi ja millal kujunesid eestlased moodsa aja rahvuseks. Kõnesoleva arutluse tuum on nendes kriteeriumides, mis lubavad meil rääkida «küpsest» väljakujunenud eesti rahvusest.
Raamat on täiendus ja järg teosele «Ida ja Lääne vahel» (1998), mis pälvis riigi teaduspreemia.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/vene-impeerium-ja-rahvuslus173949Vene impeerium ja rahvuslushttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949466474-154.webp00EUROutOfStock/ajalugu/Eesti ajalugu17127Toomas Karjahärm keskendub oma raamatus etnilisust, rahvusküsimust ja rahvuspoliitikat puudutavatele terminitele mõisteloo aspektist. «Mind huvitab nii nende mõistete omaaegne kui ka tänapäevane tähendus ning kasutamine nii impeeriumi keskuses (valitsus, vene poliitiline eliit) kui ka mittevene välisperifeerias Balti kubermangude (täpsemalt Eesti ala) näitel,» ütleb autor raamatu eessõnas. Niisugune terminoloogia iseendast ei iseloomusta valitsuse rahvuspoliitikat ammendavalt, ent ütleb selle kohta nii mõndagi, andes meile ühtlasi tõhusa instrumentaariumi etniliste protsesside adekvaatsemaks nimetamiseks eri keeltes. <br /> <br />Raamat annab ülevaate ka venestusest eesti historiograafias. Vaatluse all on muu hulgas eestlaste «peadpööritav karjääriedu» vene ametnikkonna seas, «kodanikuühiskonna» ja «avalikkuse» mõisted, venestuse tagajärjed hariduselus ja eesti venekeelsed erakoolid. <br /> <br />Eraldi peatükis jälgitakse eestlaste rahvusliku liikumise kajastusi Eesti ja välismaa uusimas historiograafias. Siin on probleemiks rahvusliku liikumise faaside dateerimine, esmajoones küsimus sellest, millal toimus üleminek patriootliku agitatsiooni faasist massiliikumise faasi ja millal kujunesid eestlased moodsa aja rahvuseks. Kõnesoleva arutluse tuum on nendes kriteeriumides, mis lubavad meil rääkida «küpsest» väljakujunenud eesti rahvusest. <br /> <br />Raamat on täiendus ja järg teosele «Ida ja Lääne vahel» (1998), mis pälvis riigi teaduspreemia. Toomas Karjahärm keskendub oma raamatus etnilisust, rahvusküsimust ja rahvuspoliitikat puudutavatele terminitele mõisteloo aspektist. «Mind huvitab nii nende mõistete omaaegne kui ka tänapäevane tähendus ning kasutamine nii impeeriumi keskuses (valitsus, vene poliitiline eliit) kui ka mittevene välisperifeerias Balti kubermangude (täpsemalt Eesti ala) näitel,» ütleb autor raamatu eessõnas. Niisugune terminoloogia iseendast ei iseloomusta valitsuse rahvuspoliitikat ammendavalt, ent ütleb selle kohta nii mõndagi, andes meile ühtlasi tõhusa instrumentaariumi etniliste protsesside adekvaatsemaks nimetamiseks eri keeltes. <br /> <br />Raamat annab ülevaate ka venestusest eesti historiograafias. Vaatluse all on muu hulgas eestlaste «peadpööritav karjääriedu» vene ametnikkonna seas, «kodanikuühiskonna» ja «avalikkuse» mõisted, venestuse tagajärjed hariduselus ja eesti venekeelsed erakoolid. <br /> <br />Eraldi peatükis jälgitakse eestlaste rahvusliku liikumise kajastusi Eesti ja välismaa uusimas historiograafias. Siin on probleemiks rahvusliku liikumise faaside dateerimine, esmajoones küsimus sellest, millal toimus üleminek patriootliku agitatsiooni faasist massiliikumise faasi ja millal kujunesid eestlased moodsa aja rahvuseks. Kõnesoleva arutluse tuum on nendes kriteeriumides, mis lubavad meil rääkida «küpsest» väljakujunenud eesti rahvusest. <br /> <br />Raamat on täiendus ja järg teosele «Ida ja Lääne vahel» (1998), mis pälvis riigi teaduspreemia.
