«Viimane impeerium» keskendub Nõukogude Liidu eksisteerimise neljal viimasel kuul aset leidnud sündmustele. Raamat algab Moskvas 1991. aasta juuli lõpul toimunud USA toonase presidendi George H. W. Bushi ja Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi tippkohtumisega ning lõpeb punase riigilipu langetamisega Kremlis 1991. aasta 25. detsembril. Nende kahe sündmuse vahele mahuvad augustiputš, Mihhail Gorbatšovi ja Boriss Jeltsini kui poliitikute ja isiksuste võitlus võimu pärast, Ukraina ning teiste liiduvabariikide püüd iseseisvuda, konflikti puhkemine Tšetšeenias, Ukraina referendum, kolme slaavi vabariigi juhi kokkulepe Belovežje metsas Valgevenes, liiduvabariikide juhtide tippkohtumine Almatõs ning võimu üleandmine Gorbatšovilt Jeltsinile. Üksikasjalikult kirjeldatakse USA juhtkonna ettevaatlikku ja kohati väga vastuolulist käitumist, mida ajendas eeskätt hirm selle pärast, et Nõukogude Liidu tuumaarsenal võib sattuda valedesse kätesse.
Venemaal sündinud ja Ukrainas üles kasvanud Sergi Plohhi (snd 1957) töötab ja õpetab praegu USAs Harvardi ülikoolis. Alates 2007. aastast on ta sealse Ukraina ajaloo õppetooli juhataja. Tema sulest on ilmunud mitu raamatut, sealhulgas «The Cossacks and Religion in Early Modern Ukraine» (2002), «Tsars and Cossacks: A Study in Iconography»(2003), «Unmaking Imperial Russia: Mykhailo Hrushevsky and the Writing of Ukrainian History»(2005) jpm.
Juku-Kalle Raid soovitab:
Sergi Plohhi tuletab meelde, mil moel lagunes impeerium, millest me lahti tahtsime saada.
«Viimane impeerium» keskendub Nõukogude Liidu eksisteerimise neljal viimasel kuul aset leidnud sündmustele. Raamat algab Moskvas 1991. aasta juuli lõpul toimunud USA toonase presidendi George H. W. Bushi ja Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi tippkohtumisega ning lõpeb punase riigilipu langetamisega Kremlis 1991. aasta 25. detsembril. Nende kahe sündmuse vahele mahuvad augustiputš, Mihhail Gorbatšovi ja Boriss Jeltsini kui poliitikute ja isiksuste võitlus võimu pärast, Ukraina ning teiste liiduvabariikide püüd iseseisvuda, konflikti puhkemine Tšetšeenias, Ukraina referendum, kolme slaavi vabariigi juhi kokkulepe Belovežje metsas Valgevenes, liiduvabariikide juhtide tippkohtumine Almatõs ning võimu üleandmine Gorbatšovilt Jeltsinile. Üksikasjalikult kirjeldatakse USA juhtkonna ettevaatlikku ja kohati väga vastuolulist käitumist, mida ajendas eeskätt hirm selle pärast, et Nõukogude Liidu tuumaarsenal võib sattuda valedesse kätesse.
Venemaal sündinud ja Ukrainas üles kasvanud Sergi Plohhi (snd 1957) töötab ja õpetab praegu USAs Harvardi ülikoolis. Alates 2007. aastast on ta sealse Ukraina ajaloo õppetooli juhataja. Tema sulest on ilmunud mitu raamatut, sealhulgas «The Cossacks and Religion in Early Modern Ukraine» (2002), «Tsars and Cossacks: A Study in Iconography»(2003), «Unmaking Imperial Russia: Mykhailo Hrushevsky and the Writing of Ukrainian History»(2005) jpm.
Juku-Kalle Raid soovitab:
Sergi Plohhi tuletab meelde, mil moel lagunes impeerium, millest me lahti tahtsime saada.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/viimane-impeerium191004Viimane impeeriumhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789985335918-043_1_2.webp1010EURInStock/ajalugu/maailma ajalugu18127«Viimane impeerium» keskendub Nõukogude Liidu eksisteerimise neljal viimasel kuul aset leidnud sündmustele. Raamat algab Moskvas 1991. aasta juuli lõpul toimunud USA toonase presidendi George H. W. Bushi ja Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi tippkohtumisega ning lõpeb punase riigilipu langetamisega Kremlis 1991. aasta 25. detsembril. Nende kahe sündmuse vahele mahuvad augustiputš, Mihhail Gorbatšovi ja Boriss Jeltsini kui poliitikute ja isiksuste võitlus võimu pärast, Ukraina ning teiste liiduvabariikide püüd iseseisvuda, konflikti puhkemine Tšetšeenias, Ukraina referendum, kolme slaavi vabariigi juhi kokkulepe Belovežje metsas Valgevenes, liiduvabariikide juhtide tippkohtumine Almatõs ning võimu üleandmine Gorbatšovilt Jeltsinile. Üksikasjalikult kirjeldatakse USA juhtkonna ettevaatlikku ja kohati väga vastuolulist käitumist, mida ajendas eeskätt hirm selle pärast, et Nõukogude Liidu tuumaarsenal võib sattuda valedesse kätesse.<br /><br />Venemaal sündinud ja Ukrainas üles kasvanud Sergi Plohhi (snd 1957) töötab ja õpetab praegu USAs Harvardi ülikoolis. Alates 2007. aastast on ta sealse Ukraina ajaloo õppetooli juhataja. Tema sulest on ilmunud mitu raamatut, sealhulgas «The Cossacks and Religion in Early Modern Ukraine» (2002), «Tsars and Cossacks: A Study in Iconography»(2003), «Unmaking Imperial Russia: Mykhailo Hrushevsky and the Writing of Ukrainian History»(2005) jpm.<br /><br />Juku-Kalle Raid soovitab: <blockquote>Sergi Plohhi tuletab meelde, mil moel lagunes impeerium, millest me lahti tahtsime saada.</blockquote> «Viimane impeerium» keskendub Nõukogude Liidu eksisteerimise neljal viimasel kuul aset leidnud sündmustele. Raamat algab Moskvas 1991. aasta juuli lõpul toimunud USA toonase presidendi George H. W. Bushi ja Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi tippkohtumisega ning lõpeb punase riigilipu langetamisega Kremlis 1991. aasta 25. detsembril. Nende kahe sündmuse vahele mahuvad augustiputš, Mihhail Gorbatšovi ja Boriss Jeltsini kui poliitikute ja isiksuste võitlus võimu pärast, Ukraina ning teiste liiduvabariikide püüd iseseisvuda, konflikti puhkemine Tšetšeenias, Ukraina referendum, kolme slaavi vabariigi juhi kokkulepe Belovežje metsas Valgevenes, liiduvabariikide juhtide tippkohtumine Almatõs ning võimu üleandmine Gorbatšovilt Jeltsinile. Üksikasjalikult kirjeldatakse USA juhtkonna ettevaatlikku ja kohati väga vastuolulist käitumist, mida ajendas eeskätt hirm selle pärast, et Nõukogude Liidu tuumaarsenal võib sattuda valedesse kätesse.<br /><br />Venemaal sündinud ja Ukrainas üles kasvanud Sergi Plohhi (snd 1957) töötab ja õpetab praegu USAs Harvardi ülikoolis. Alates 2007. aastast on ta sealse Ukraina ajaloo õppetooli juhataja. Tema sulest on ilmunud mitu raamatut, sealhulgas «The Cossacks and Religion in Early Modern Ukraine» (2002), «Tsars and Cossacks: A Study in Iconography»(2003), «Unmaking Imperial Russia: Mykhailo Hrushevsky and the Writing of Ukrainian History»(2005) jpm.<br /><br />Juku-Kalle Raid soovitab: <blockquote>Sergi Plohhi tuletab meelde, mil moel lagunes impeerium, millest me lahti tahtsime saada.</blockquote>
