Väljaanne tutvustab virulaste lauluvara, mis oli käibel 20. sajandi alguskümnetel. Varasemad väljaandes leiduvad Virumaa rahvamuusika näited on salvestatud 1937. ja 1938. aastal Eesti Riigi Ringhäälingus. Suurem osa on jäädvustatud kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna välitöödel Iisaku, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja, Simuna, Lüganuse ja Viru-Jaagupi kihelkonna alale 1960.–1980. aastatel. Mõnevõrra lauldi veel vanu regivärsilisi hälli- ja lastelaule, lüürilisi laule, mardi- ja kadrilaule jm. 1873. aastal sündinud Haljala lauliku Liina Kaskmanni rikas lauluvara sisaldab ka pikki jutustavaid, sh mütoloogilisi laule. Valdav osa väljaande lauludest esindab uuemat, lõppriimiliste salmilaulude traditsiooni, milles põimusid suuline, käsi kirjaline ja trükikirjanduslik alge. Suulises levikus varieerusid nii tekstid kui ka viisid. Leidub laule ajaloolistest sündmustest ja ühiskondlikest suhetest, vangilaule, meremehelaule, sõdurilaule, kohalikke külalaule, saatuse- ja armastuslaule, ballaade, ringmängu- ja tantsulaule. Laulude meeleolu ulatus lõbusatest külalauludest traagiliste ballaadide ja sõdurilauludeni. Raamatus on ka kandlel, viiulil, parmupillil, vilepillil ja karmoškal mängitud lugude noodistused.
Väljaanne tutvustab virulaste lauluvara, mis oli käibel 20. sajandi alguskümnetel. Varasemad väljaandes leiduvad Virumaa rahvamuusika näited on salvestatud 1937. ja 1938. aastal Eesti Riigi Ringhäälingus. Suurem osa on jäädvustatud kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna välitöödel Iisaku, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja, Simuna, Lüganuse ja Viru-Jaagupi kihelkonna alale 1960.–1980. aastatel. Mõnevõrra lauldi veel vanu regivärsilisi hälli- ja lastelaule, lüürilisi laule, mardi- ja kadrilaule jm. 1873. aastal sündinud Haljala lauliku Liina Kaskmanni rikas lauluvara sisaldab ka pikki jutustavaid, sh mütoloogilisi laule. Valdav osa väljaande lauludest esindab uuemat, lõppriimiliste salmilaulude traditsiooni, milles põimusid suuline, käsi kirjaline ja trükikirjanduslik alge. Suulises levikus varieerusid nii tekstid kui ka viisid. Leidub laule ajaloolistest sündmustest ja ühiskondlikest suhetest, vangilaule, meremehelaule, sõdurilaule, kohalikke külalaule, saatuse- ja armastuslaule, ballaade, ringmängu- ja tantsulaule. Laulude meeleolu ulatus lõbusatest külalauludest traagiliste ballaadide ja sõdurilauludeni. Raamatus on ka kandlel, viiulil, parmupillil, vilepillil ja karmoškal mängitud lugude noodistused.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/virumaa-laule-ja-lugusid15550Virumaa laule ja lugusidhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/9/7/9789949677146-330_5.webp1717EURInStock/Kõik teemad/muusika/rahvamuusika/Kõik teemad/Eesti eile ja täna/Kõik teemad/humaniora, socialia/folkloristika281229412125985Väljaanne tutvustab virulaste lauluvara, mis oli käibel 20. sajandi alguskümnetel. Varasemad väljaandes leiduvad Virumaa rahvamuusika näited on salvestatud 1937. ja 1938. aastal Eesti Riigi Ringhäälingus. Suurem osa on jäädvustatud kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna välitöödel Iisaku, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja, Simuna, Lüganuse ja Viru-Jaagupi kihelkonna alale 1960.–1980. aastatel. Mõnevõrra lauldi veel vanu regivärsilisi hälli- ja lastelaule, lüürilisi laule, mardi- ja kadrilaule jm. 1873. aastal sündinud Haljala lauliku Liina Kaskmanni rikas lauluvara sisaldab ka pikki jutustavaid, sh mütoloogilisi laule. Valdav osa väljaande lauludest esindab uuemat, lõppriimiliste salmilaulude traditsiooni, milles põimusid suuline, käsi kirjaline ja trükikirjanduslik alge. Suulises levikus varieerusid nii tekstid kui ka viisid. Leidub laule ajaloolistest sündmustest ja ühiskondlikest suhetest, vangilaule, meremehelaule, sõdurilaule, kohalikke külalaule, saatuse- ja armastuslaule, ballaade, ringmängu- ja tantsulaule. Laulude meeleolu ulatus lõbusatest külalauludest traagiliste ballaadide ja sõdurilauludeni. Raamatus on ka kandlel, viiulil, parmupillil, vilepillil ja karmoškal mängitud lugude noodistused.<br /><br />Laulude ja pillilugude helisalvestised leiab Ingrid Rüütli koostatud plaadikogumikust <a href="/virumaa-rahvalaule-ja-pillilugusid-traditional-songs-and-instrumental-pieces-from-virumaa" title="Virumaa rahvalaule ja pillilugusid. Traditional songs and instrumental pieces from Virumaa">«Virumaa rahvalaule ja pillilugusid. Traditional songs and instrumental pieces from Virumaa»</a> (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 13). Väljaanne tutvustab virulaste lauluvara, mis oli käibel 20. sajandi alguskümnetel. Varasemad väljaandes leiduvad Virumaa rahvamuusika näited on salvestatud 1937. ja 1938. aastal Eesti Riigi Ringhäälingus. Suurem osa on jäädvustatud kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna välitöödel Iisaku, Kadrina, Rakvere, Väike-Maarja, Simuna, Lüganuse ja Viru-Jaagupi kihelkonna alale 1960.–1980. aastatel. Mõnevõrra lauldi veel vanu regivärsilisi hälli- ja lastelaule, lüürilisi laule, mardi- ja kadrilaule jm. 1873. aastal sündinud Haljala lauliku Liina Kaskmanni rikas lauluvara sisaldab ka pikki jutustavaid, sh mütoloogilisi laule. Valdav osa väljaande lauludest esindab uuemat, lõppriimiliste salmilaulude traditsiooni, milles põimusid suuline, käsi kirjaline ja trükikirjanduslik alge. Suulises levikus varieerusid nii tekstid kui ka viisid. Leidub laule ajaloolistest sündmustest ja ühiskondlikest suhetest, vangilaule, meremehelaule, sõdurilaule, kohalikke külalaule, saatuse- ja armastuslaule, ballaade, ringmängu- ja tantsulaule. Laulude meeleolu ulatus lõbusatest külalauludest traagiliste ballaadide ja sõdurilauludeni. Raamatus on ka kandlel, viiulil, parmupillil, vilepillil ja karmoškal mängitud lugude noodistused.<br /><br />Laulude ja pillilugude helisalvestised leiab Ingrid Rüütli koostatud plaadikogumikust <a href="/virumaa-rahvalaule-ja-pillilugusid-traditional-songs-and-instrumental-pieces-from-virumaa" title="Virumaa rahvalaule ja pillilugusid. Traditional songs and instrumental pieces from Virumaa">«Virumaa rahvalaule ja pillilugusid. Traditional songs and instrumental pieces from Virumaa»</a> (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 13).
