Võimumängud

Närvekõditav romaan tragöödiast ja traumast, armastusest ja perekonnast ning varitsevast kurjusest

Nagu igal aastal juunikuus, on Foxid sõitnud ka sel aastal käänulisi teid mööda Apalatšide mägedesse, et jätta lapsed kaheks nädalaks vanaema juurde. Siin saab kaheteistaastane Thea joosta vabalt ringi ja hingata sisse okaspuude ja värske saia ja mamma enda tehtud küünalde lõhna. Ent kui vanemad sõidavad tagasi Virginiasse, pole neil aimugi, et nende teed ristuvad tiksuva pommiga.

Kentuckys ärkavad Thea ja vanaema Lucy ühesuguse kohutava unenäo peale. Ja kuigi nad pole omavahel rääkinud oma ühisest erilisest selgeltnägemisevõimest, on neil kohe, kui nende pisarais silmad kohtuvad, selge, et juhtunud on midagi kohutavat.

Lapsed jäävad nüüd mamma juurde Redbud Hollowʼsse ja tänu Thea nägemisvõimele, pannakse nende vanemad tapnud isik range režiimiga vangla üksikkongi. Aja jooksul tekivad Theal sõbrad, ta teeb tööd, mis talle meeldib, ja leiab armastuse. Aga võime näha teiste mõtete ja hinge sisse on tal endiselt olemas, ja kuigi vanaema nimetab seda andeks, tundub see pigem needusena, sest vangil, kes purustas ta lapsepõlve, on samuti see võime. Thea kuuleb miilide kaugusele mehe väärastunud mõtteid ja on tunnistajaks ta julmadele tegudele. Mees teab seda ja ihkab kättemaksu. Nad peavad maha pika ja vaikiva lahingu – ning lõpuks seisavad nad näost näkku, vaim vaimu vastu...