Õiguskeel 2005-2007

352-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites artiklikogumik sarjast Juura keeleraamat

Juura 2008


Sisukord:
Õigusruumi avardumine
  • Julia Laffranque Kas Euroopa Liidu ühine õigussüsteem on olemas?
  • Karmen Vilms Selge eestikeelne õigusakt Euroopa Liidu õiguse kontekstis
  • Irene Kull Euroopa Liidu eraõiguse ühtlustamise mõju eesti õiguskeele kujunemisele
  • Merike Ristikivi Ladina õigusterminite ühtsusest Euroopas
  • Jaan Sootak Euroopa õiguskeelt tehakse Eestis
  • Rain Liivoja Ratifitseerimise mõiste Eesti konstitutsiooniõiguses ja rahvusvahelises õiguses
    Mõisted ja terminid
  • Aime Vettik Eesti õiguskeele korraldusest
  • Ivo Mahhov Muinasaeg ja tänapäeva õiguskeel
  • Eneken Tikk Informatsioon ja õigus
  • Virgo Saarmets Isikuandmete sulgemine, kustutamine ja hävitamine
  • Liina Lust Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse mõistetest
  • Andreas Kangur Kuidas kõnelda USA karistusõigusest. Mõne termini kasutusest
  • Andreas Kangur Ristküsitlus – mis see veel on?
  • Jaan Sootak Sanktsioon kui õigusjärelm. Sanktsiooni mõiste õiguslikust ja keelelisest määratlemisest
    Õigusakti õigekeelsus
  • Hille Saluäär Euroopa Liidu õigusaktide pealkirjade vormistamisest ja normitehnikast
  • Aime Vettik Taas kord õigusakti pealkirjast
  • Tiiu Greenbaum Volitusnormi sõnastus ja rakendusakti pealkiri
  • Merike Ristikivi Ignoratis terminis artis ignoratur et ars
    Tõlketeavet
  • Tuuli Hallang sõnasõnalisest idiomaatiliseni: seaduste tõlkimine läbi aegade
  • Siiri Aulik, Liina Ilomets-Černiauskiene Euroopa Kohtu lahendite tõlkimine ja kasutamine praktikas
  • Ago Värv Mõned tähelepanekud Euroopa Kohtu lahendite tõlkimise kohta
  • Andres Parmas Kas mitteametlik õigus? Rahvusvaheliste konventsioonide tõlkimise probleem
  • Rain Liivoja Kas Paabeli torn? Mõned märkused rahvusvaheliste lepingute erikeelsete tekstide staatuse kohta
  • Olavi Jaggo Kuidas tõlkida paremini?
    Üldkeele arengutendentsidest
  • Uno Liivaku Muutuv eesti keel
  • Helle Metslang Püsiv ja muutuv ajavormistik
    Keelekaride keskelt
  • Argo Mund Vahemärgimuresid
  • Tiina Leemets Tundkem nimesid
  • Tiina Leemets Kas suur või väike?
  • Maire Raadik Poolt-sõna poolt ja vastu
  • Argo Mund Mõnda liiastest väljenditest
  • Aime Vettik Kes on juristlingvist?
  • Tiiu Erelt Kas hakkame eesti keelt tõhuseerima?
  • Sirje Mäearu Väljavõtteid EKI nõuanderegistrist
  • Piret Mõistlik Isiku ametlik nimi
    Keelepoliitika
  • Ilmar Tomusk Kümme aastat uue keeleseaduse jõustumisest
  • Ilmar Tomusk Integratsioonist vähemusrahvuste keeleõiguste kontekstis
  • Ilmar Tomusk Soome keeleseadusest
    Kuidas suhelda avalikkusega
  • Kateriin Leini, Sten Hansson Kuidas õigusaktist avalikkusele arusaadavalt rääkida
  • Krista Kerge Õigus- ja haldussuhtlus keelemuutuste tuules
  • Virgo Saarmets Milline peaks olema haldusakti keel ja stiil?
  • Krista Kerge Ametlik viisakus ja suhtluskultuur
  • Toode on läbi müüdud
    Ainult %1 järel
    Sisukord:
    Õigusruumi avardumine
  • Julia Laffranque Kas Euroopa Liidu ühine õigussüsteem on olemas?
  • Karmen Vilms Selge eestikeelne õigusakt Euroopa Liidu õiguse kontekstis
  • Irene Kull Euroopa Liidu eraõiguse ühtlustamise mõju eesti õiguskeele kujunemisele
  • Merike Ristikivi Ladina õigusterminite ühtsusest Euroopas
  • Jaan Sootak Euroopa õiguskeelt tehakse Eestis
  • Rain Liivoja Ratifitseerimise mõiste Eesti konstitutsiooniõiguses ja rahvusvahelises õiguses
    Mõisted ja terminid
  • Aime Vettik Eesti õiguskeele korraldusest
  • Ivo Mahhov Muinasaeg ja tänapäeva õiguskeel
  • Eneken Tikk Informatsioon ja õigus
  • Virgo Saarmets Isikuandmete sulgemine, kustutamine ja hävitamine
  • Liina Lust Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse mõistetest
  • Andreas Kangur Kuidas kõnelda USA karistusõigusest. Mõne termini kasutusest
  • Andreas Kangur Ristküsitlus – mis see veel on?
  • Jaan Sootak Sanktsioon kui õigusjärelm. Sanktsiooni mõiste õiguslikust ja keelelisest määratlemisest
    Õigusakti õigekeelsus
  • Hille Saluäär Euroopa Liidu õigusaktide pealkirjade vormistamisest ja normitehnikast
  • Aime Vettik Taas kord õigusakti pealkirjast
  • Tiiu Greenbaum Volitusnormi sõnastus ja rakendusakti pealkiri
  • Merike Ristikivi Ignoratis terminis artis ignoratur et ars
    Tõlketeavet
  • Tuuli Hallang sõnasõnalisest idiomaatiliseni: seaduste tõlkimine läbi aegade
  • Siiri Aulik, Liina Ilomets-Černiauskiene Euroopa Kohtu lahendite tõlkimine ja kasutamine praktikas
  • Ago Värv Mõned tähelepanekud Euroopa Kohtu lahendite tõlkimise kohta
  • Andres Parmas Kas mitteametlik õigus? Rahvusvaheliste konventsioonide tõlkimise probleem
  • Rain Liivoja Kas Paabeli torn? Mõned märkused rahvusvaheliste lepingute erikeelsete tekstide staatuse kohta
  • Olavi Jaggo Kuidas tõlkida paremini?
    Üldkeele arengutendentsidest
  • Uno Liivaku Muutuv eesti keel
  • Helle Metslang Püsiv ja muutuv ajavormistik
    Keelekaride keskelt
  • Argo Mund Vahemärgimuresid
  • Tiina Leemets Tundkem nimesid
  • Tiina Leemets Kas suur või väike?
  • Maire Raadik Poolt-sõna poolt ja vastu
  • Argo Mund Mõnda liiastest väljenditest
  • Aime Vettik Kes on juristlingvist?
  • Tiiu Erelt Kas hakkame eesti keelt tõhuseerima?
  • Sirje Mäearu Väljavõtteid EKI nõuanderegistrist
  • Piret Mõistlik Isiku ametlik nimi
    Keelepoliitika
  • Ilmar Tomusk Kümme aastat uue keeleseaduse jõustumisest
  • Ilmar Tomusk Integratsioonist vähemusrahvuste keeleõiguste kontekstis
  • Ilmar Tomusk Soome keeleseadusest
    Kuidas suhelda avalikkusega
  • Kateriin Leini, Sten Hansson Kuidas õigusaktist avalikkusele arusaadavalt rääkida
  • Krista Kerge Õigus- ja haldussuhtlus keelemuutuste tuules
  • Virgo Saarmets Milline peaks olema haldusakti keel ja stiil?
  • Krista Kerge Ametlik viisakus ja suhtluskultuur
  • Tooteinfo
    Tootekood R0164978
    Aasta 2008
    Sari Juura keeleraamat
    Kirjastus Juura
    Kujundaja Jaana Kool
    Koostaja Aime Vettik
    Köide pehme
    Lehekülgi 352
    EAN 9789985752494
    Ümbris ei
    Kaas Jaana Kool
    Keel eesti
    Teema keeleteadus

    Kas kõik raamatud on kohe saadaval?

    Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul. 

    Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.


    Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?

    Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit.
    Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu
    leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest. 


    Kuidas raamatud kätte saab?

    Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.


    Millises seisukorras on kasutatud raamatud?

    Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.