176-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat (eesti ja inglise keeles)
2025
Hakates mõni aasta tagasi Eesti paberrahade vastu sügavamat huvi tundma avastasin, et pole ühtegi käepärast käsiraamatut algajale kogujale. Ivar Leimuse «Eesti Vabariigi rahad 1918-1992» annab Eesti rahadest suurepärase ülevaate, kuid ei lähe kollektsionääri jaoks piisavalt detailidesse. Allan Tohvi väljaanded «Eesti Vabariigi raha» ja «Eesti raha 100» on põhjalikud ja suurepäraste piltidega, kuid liiga suured ja rasked kaasas kanda. Gunnar Haljaku kataloogide plussiks on hinnakirjad (aegunud, kuid siiski indikatiivsed), kuid taaskord pole need piisavalt põhjalikud. Käesolev raamat üritab selle tühimiku täita.
Kuna varasemalt üllitatud kataloogides kipub olema vastukäivat infot, siis käesoleva kataloogi kirjutasin põhiliselt arhiivisäilikutele tuginedes. Kõige kohta ma kahjuks arhiivist vastuseid ei saanud (kas ma ei leidnud infot üles või pole seda olemaski) ja osa infot on kahjuks ka mitmeti tõlgendatav. Info, milles ma kahtlesin on lisatud raamatusse küsimärgiga või jäetud sootuks välja. Loodetavasti tulevik toob selgust.
Rahasid kataloogides lähtusin eelkõige Riigikassa, Riigi Trükikoja ja Eesti Panga loogikast. Seega jätsin välja kõikvõimalikud rahade tooni- (v.a kui neid tõesti trükiti erinevat värvi) ja vesimärkide suunaerinevused. Trükitehnika, eriti algusaastatel, oli algeline ja seetõttu on erinevused värvivarjundites paratamatud. Rahade värvi mõjutas ka rahapaber, mis pahatihti oli samuti mitmes eri toonis. Paljud rahad on aja jooksul ka lihtsalt ära pleekinud. Erinevused vesimärkides sõltusid aga sellest, mis pidi rahapaber masinasse sattus. Lisaks, Soomes trükitud kassa- ja pangatähtede vertikaalsed või horisontaalsed heledad jooned pole tehniliselt võttes üldse vesimärgid. Välja jätsin, mõningate eranditega, ka valdava osa trüki- ja värviproovidest, poognatest, pooltrükkidest jmt.
Hakates mõni aasta tagasi Eesti paberrahade vastu sügavamat huvi tundma avastasin, et pole ühtegi käepärast käsiraamatut algajale kogujale. Ivar Leimuse «Eesti Vabariigi rahad 1918-1992» annab Eesti rahadest suurepärase ülevaate, kuid ei lähe kollektsionääri jaoks piisavalt detailidesse. Allan Tohvi väljaanded «Eesti Vabariigi raha» ja «Eesti raha 100» on põhjalikud ja suurepäraste piltidega, kuid liiga suured ja rasked kaasas kanda. Gunnar Haljaku kataloogide plussiks on hinnakirjad (aegunud, kuid siiski indikatiivsed), kuid taaskord pole need piisavalt põhjalikud. Käesolev raamat üritab selle tühimiku täita.
Kuna varasemalt üllitatud kataloogides kipub olema vastukäivat infot, siis käesoleva kataloogi kirjutasin põhiliselt arhiivisäilikutele tuginedes. Kõige kohta ma kahjuks arhiivist vastuseid ei saanud (kas ma ei leidnud infot üles või pole seda olemaski) ja osa infot on kahjuks ka mitmeti tõlgendatav. Info, milles ma kahtlesin on lisatud raamatusse küsimärgiga või jäetud sootuks välja. Loodetavasti tulevik toob selgust.
Rahasid kataloogides lähtusin eelkõige Riigikassa, Riigi Trükikoja ja Eesti Panga loogikast. Seega jätsin välja kõikvõimalikud rahade tooni- (v.a kui neid tõesti trükiti erinevat värvi) ja vesimärkide suunaerinevused. Trükitehnika, eriti algusaastatel, oli algeline ja seetõttu on erinevused värvivarjundites paratamatud. Rahade värvi mõjutas ka rahapaber, mis pahatihti oli samuti mitmes eri toonis. Paljud rahad on aja jooksul ka lihtsalt ära pleekinud. Erinevused vesimärkides sõltusid aga sellest, mis pidi rahapaber masinasse sattus. Lisaks, Soomes trükitud kassa- ja pangatähtede vertikaalsed või horisontaalsed heledad jooned pole tehniliselt võttes üldse vesimärgid. Välja jätsin, mõningate eranditega, ka valdava osa trüki- ja värviproovidest, poognatest, pooltrükkidest jmt.
Uued raamatud - suur osa on laos olemas (seisukord>uus), aga suur osa on ka tellimisel (seisukord > uus tellimisel). Tellimisel raamatud saabuvad lattu enamasti 1-2-3 päeva jooksul.
Kasutatud raamatud (seisukord > väga hea, hea, rahuldav) on kõik kohe laos või poes olemas.
Mis siis teha, kui minu otsitud raamat on läbi müüdud?
Leia otsitav raamat täppisotsinguga siit. Saada oma soov info@raamatukoi.ee. Me salvestame selle ja anname teada, kui raamatu leiame. Vahel leiame kiiresti, vahel kulub aastaid. On raamatuid, mille järjekorras on mitu inimest.
Kuidas raamatud kätte saab?
Saadame raamatuid kõigisse pakikappidesse ja kulleriga otse tellija aadressile. Raamatuile saab ka ise kauplustesse järele tulla: Harju tn 1 Tallinnas või Lossi tn 28 Viljandis. Soome, Lätti ja Leetu saadame raamatuid nii pakikappidesse kui tavapostiga, mujale maailmas samuti tavapostiga. Loe lähemalt siit.
Millises seisukorras on kasutatud raamatud?
Iga kasutatud raamatu eksemplari juures on märgitud seisukord: väga hea, hea, rahuldav, halb ja vajadust mööda ka täpsustus. Loe lähemalt siit.
product
https://raamatukoi.ee/eesti-paberraha-estonian-paper-money691930Eesti paberraha. Estonian Paper Moneyhttps://raamatukoi.ee/media/catalog/product/e/e/eesti-paberraha-estonian-paper-money.png2525EURInStock/Kõik teemad/teatmekirjandus/ajalugu/Eesti ajalugu/Kõik teemad/Eesti eile ja täna1417122121257Hakates mõni aasta tagasi Eesti paberrahade vastu sügavamat huvi tundma avastasin, et pole ühtegi käepärast käsiraamatut algajale kogujale. Ivar Leimuse <a href="/eesti-vabariigi-rahad-1918-1992" title="Eesti Vabariigi rahad 1918-1992">«Eesti Vabariigi rahad 1918-1992»</a> annab Eesti rahadest suurepärase ülevaate, kuid ei lähe kollektsionääri jaoks piisavalt detailidesse. Allan Tohvi väljaanded «Eesti Vabariigi raha» ja <a href="/eesti-raha-100" title="Eesti raha 100">«Eesti raha 100»</a> on põhjalikud ja suurepäraste piltidega, kuid liiga suured ja rasked kaasas kanda. Gunnar Haljaku kataloogide plussiks on hinnakirjad (aegunud, kuid siiski indikatiivsed), kuid taaskord pole need piisavalt põhjalikud. Käesolev raamat üritab selle tühimiku täita. <br /> <br />Kuna varasemalt üllitatud kataloogides kipub olema vastukäivat infot, siis käesoleva kataloogi kirjutasin põhiliselt arhiivisäilikutele tuginedes. Kõige kohta ma kahjuks arhiivist vastuseid ei saanud (kas ma ei leidnud infot üles või pole seda olemaski) ja osa infot on kahjuks ka mitmeti tõlgendatav. Info, milles ma kahtlesin on lisatud raamatusse küsimärgiga või jäetud sootuks välja. Loodetavasti tulevik toob selgust. <br /> <br />Rahasid kataloogides lähtusin eelkõige Riigikassa, Riigi Trükikoja ja Eesti Panga loogikast. Seega jätsin välja kõikvõimalikud rahade tooni- (v.a kui neid tõesti trükiti erinevat värvi) ja vesimärkide suunaerinevused. Trükitehnika, eriti algusaastatel, oli algeline ja seetõttu on erinevused värvivarjundites paratamatud. Rahade värvi mõjutas ka rahapaber, mis pahatihti oli samuti mitmes eri toonis. Paljud rahad on aja jooksul ka lihtsalt ära pleekinud. Erinevused vesimärkides sõltusid aga sellest, mis pidi rahapaber masinasse sattus. Lisaks, Soomes trükitud kassa- ja pangatähtede vertikaalsed või horisontaalsed heledad jooned pole tehniliselt võttes üldse vesimärgid. Välja jätsin, mõningate eranditega, ka valdava osa trüki- ja värviproovidest, poognatest, pooltrükkidest jmt. Hakates mõni aasta tagasi Eesti paberrahade vastu sügavamat huvi tundma avastasin, et pole ühtegi käepärast käsiraamatut algajale kogujale. Ivar Leimuse <a href="/eesti-vabariigi-rahad-1918-1992" title="Eesti Vabariigi rahad 1918-1992">«Eesti Vabariigi rahad 1918-1992»</a> annab Eesti rahadest suurepärase ülevaate, kuid ei lähe kollektsionääri jaoks piisavalt detailidesse. Allan Tohvi väljaanded «Eesti Vabariigi raha» ja <a href="/eesti-raha-100" title="Eesti raha 100">«Eesti raha 100»</a> on põhjalikud ja suurepäraste piltidega, kuid liiga suured ja rasked kaasas kanda. Gunnar Haljaku kataloogide plussiks on hinnakirjad (aegunud, kuid siiski indikatiivsed), kuid taaskord pole need piisavalt põhjalikud. Käesolev raamat üritab selle tühimiku täita. <br /> <br />Kuna varasemalt üllitatud kataloogides kipub olema vastukäivat infot, siis käesoleva kataloogi kirjutasin põhiliselt arhiivisäilikutele tuginedes. Kõige kohta ma kahjuks arhiivist vastuseid ei saanud (kas ma ei leidnud infot üles või pole seda olemaski) ja osa infot on kahjuks ka mitmeti tõlgendatav. Info, milles ma kahtlesin on lisatud raamatusse küsimärgiga või jäetud sootuks välja. Loodetavasti tulevik toob selgust. <br /> <br />Rahasid kataloogides lähtusin eelkõige Riigikassa, Riigi Trükikoja ja Eesti Panga loogikast. Seega jätsin välja kõikvõimalikud rahade tooni- (v.a kui neid tõesti trükiti erinevat värvi) ja vesimärkide suunaerinevused. Trükitehnika, eriti algusaastatel, oli algeline ja seetõttu on erinevused värvivarjundites paratamatud. Rahade värvi mõjutas ka rahapaber, mis pahatihti oli samuti mitmes eri toonis. Paljud rahad on aja jooksul ka lihtsalt ära pleekinud. Erinevused vesimärkides sõltusid aga sellest, mis pidi rahapaber masinasse sattus. Lisaks, Soomes trükitud kassa- ja pangatähtede vertikaalsed või horisontaalsed heledad jooned pole tehniliselt võttes üldse vesimärgid. Välja jätsin, mõningate eranditega, ka valdava osa trüki- ja värviproovidest, poognatest, pooltrükkidest jmt.
