Tänapäeva Austria kirjanduse avangardist ja mässaja on ühes intervjuus öelnud oma kirjutamise kohta: «Kõigepealt peab olema süütus ja mitte plaan. On palju kirjanikke, kellel on plaanid, aga minu uhkus on, et olen ilma plaanita hakkama saanud. On ainult tunne, rütm, inimesed, silmapaar, on minu keele leebus ja lõikavus.» Kirjaniku iga samm ja iga midagi või kedagi riivav pilk on juba kirjandus. Kirjaniku suurim hirm on kaotada oma keel.