Romaan on kirjutatud ajalehe Sirp 75. sünnipäevaks. Autor märgib, et tegi seda vastutustundest, tahtes ei rohkemat ega vähemat kui ajaloo jaoks jäädvustada, kuidas tollel kaugel ja võõral ajal eesti kultuuri tehti ning kuidas seda hinnati. Samuti hoiatab ta: «Jah, ma olen kirjeldanud tõestisündinud juhtumeid, tegelastel on prototüüpe. Ent ma garanteerin – viimaseid ei leia keegi üles. Kõik uudishimutsejad eksivad. Olen jälgi seganud, andnud ühele tegelasele mitme inimese omadused, olen nende elulugusid kokku ja lahku sõlminud – nii et halba otsimist, kuid head lugemist!»