Ärevuse käes kannatab igal aastal miljoneid inimesi ning hiljutine COVID-19 pandeemia tegi olukorra veelgi hullemaks. Nii mõnigi arst kiirustab selle kurnava vaimse tervise häirega patsientide abistamiseks retsepte välja kirjutama, kuid psühhiaater Ellen Vora väidab, et ärevuse ravimisel on vaja keskenduda mitte üksnes ajule, vaid inimesele tervikuna.

Uusimatele teadusuuringutele ja doktor Vora kogemustele toetuv «Ärevuse anatoomia» õpetab, kuidas meeleolusid kontrollida. Suur osa ärevusest saab alguse kehast, sageli on tegu mõne näiliselt kahjutu füsioloogilise tasakaalutusega organismis, näiteks veresuhkru languse või unepuudusega. Väikeste muudatustega toitumises ja elustiilis saab sedalaadi ärevust ennetada hõlpsamalt, kui arvatagi oskame.

Iga ärevuse avaldumisviis ei pruugi olla patoloogiline, vaid see võib osutuda kompassiks, mis aitab liikuda läbi elu ootamatuste. Sellisel puhul juhib ärevus tähelepanu asjaolule, et midagi on tasakaalust väljas – kehas, elus või ümbritsevas maailmas. «Ärevuse anatoomias» saadab doktor Vora meid paranemisprotsessis, mille jooksul mõtestame ümber suhte ärevusega ning loome seeläbi nauditavama ja täisväärtuslikuma elu.