Võro instituudi ja Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse osakonna kooraldatul rahvusvahelisel konverentsil, mis peeti Võrus 19.-21. oktoobrini 2006. aastal, püüti leida vastuseid küsimustele, kus ja missugune on olnud eri läänemeresoome rahvaste kodu ning mis iseloomustab kakskeelset kodu. Arutati ka selle üle, kuidas teatud rahvastele omase keele, kultuuri ja maailmapildi eluspüsimisi tagada.
Käesolevas kogumikus on konverentsil peetud ettekannete põhjal kirjutatud artiklid ja esseed.
Esimeses osas «Läänemeresoome kodu» on artikleid mitmelt alalt. Evar Saar toob ajaloolise Võrumaa kohanimede näitel välja tegurid, mis võivad mõjutada kohanimesüsteemi kujunemist; Péter Pomozi tutvustab «Agenda Parva Brunsbergae» lõunaeestikeelsete osade kirjaviisi; Marjatta Normani artiklist aga tulevad välja kakskeelse kodu head ja halvad jooned.
Pea pool esimese osa artikleist käsitleb väikeste läänemeresoome keelte ja kultuuride olukorda. Enn Ernits räägib isureist, nende asualadest ja algkodust. Heinike Heinsoo kirjeldab, kui hästi mäletavad vadjalased taimenimetusi. Ta võrdleb oma hiljutisi kogumistulemusi ka Gustav Vilbaste materjalidega. Anitta Viinikka-Kallinen näitab, kuidas on kveene siiani ilukirjanduses kujutatud ning millisena paistab see rahvakild esimeses kveenikeelses romaanis.
Helen Kõmmuse artikkel tutvustab Hiiumaal elava, aga Võrumaalt pärit oleva rahvalauliku Laine Mägi käest kogutud rahvalaule.
Kogumiku teises osas «Kodu kullane...» on esseistlikud kirjutised. Madis Arukask ja Õie Sarv vaatavad, millisena on kodu rahvalauludes kujutletud. Miikul Pahomov tutvustab lüüdi rahvast ja keelt ning arutleb selle üle, kus on olnud lüüdi rahva algkodu. Elo Liiv ja Taago Tubin arutlevad oma esseedes selle üle, mis on eestlastele varem oma olnud ja mis on selleks kaasajal.
Toimetajad