See on lugu neljast vallalisest õest, kes Tallinna lähedal Hiiul parematest päevadest täiskuhjatud mööbliga majas elavad «nagu nahkhiired, ainult selle vahega, et viimastel on vähemalt ööelu» - nagu neid kibestunult iseloomustab nende vend, perekonna must lammas. Nende ühetoonilises elus sünnib aga järsk, kummaline pööre, tuues kaasa ootamatuid sündmusi, probleeme ja pinget. Murrangu on põhjustanud saatuse üllatava käändega õekeste ühisomanduseks langenud laps. Autor vaatleb õekesi mõistva muigega ja püüab neist aru saada nende üksinduses ja eriskummalisuses, esitades nende sügavalt inimlikku lugu ladusalt ning vaimukusega.