Haridusel on põhjapanev osa nii isiklikus kui ühiskondlikus arengus. See pole imerohi ega võluretsept, mis avaks ukse maailma, kus kõik ideaalid on saavutatavad. Kuid haridus on inimkonnale üks peamisi vahendeid sügavama ja harmoonilisema arengu tagamiseks ja seeläbi vaesuse, tõrjutuse, teadmatuse, rõhumise ja sõja vähendamiseks. Algav sajand, kus valitsevaks suunaks on globaliseerumine, saab kaasa ka visad pinged, mis tuleb ületada: pinged globaalse ja kohaliku, universaalse ja isikliku, traditsiooni ja kaasaegsuse, pikaajaliste ja lühiajaliste kaalutluste , konkurentsi ning võimaluste võrdsuse, teadmiste piiramatu laienemise ja inimese piiratud vastuvõtuvõime, vaimsuse ja materiaalsuse vahel. Ükskõik kui mitmekesised ka poleks kultuurid ja ühiskondliku organisatsiooni süsteemid, ikka kehtib see universaalne väljakutse: hoida demokraatia ideaali ja taasluua või säilitada ühiskonna terviklikkust.
Selles kontekstis on elukestev õppimine üks võimalus vastata 21. sajandi väljakutsetele. Rahvusvaheline 21. sajandi hariduse komisjon, mille eesistujaks on Jacques Delors, väidab käesolevas aruandes, et rajades haridussüsteemi neljale alussambale, milleks on: õppida olema, õppida teadma, õppida tegema, õppida üheskoos elama, püüdlevad kõik ühiskonnad vajaliku utoopia poole, kus ei jääks kasutamata ükski neist annetest, mis igas inimeses mahamaetud aardena peituvad.
Raamatus pakutakse välja uus lähenemine õppimise astmetele ja eri astmete seostamisele, mis aitab luua rohkem teid haridussüsteemi läbimiseks ja kõiki neid senisest enam väärtustada. Kui üldise põhihariduse tagamine on hariduskorraldajate esmaülesanne, siis keskharidusel on otsustav osa nii noore inimese individuaalsel haridusteel kui ühiskonna arengus. Kõrgharidusasutusi omakorda tuleks mitmekesistada, arvestades nende funktsioone ja kohustusi teaduskeskustena, professionaalsete väljaõppe andjatena, elukestva hariduse tulipunktina ja rahvusvahelise koostöö osalistena.
Rõhutatakse ka õpetajate keskset osa haridusprotsessis ja vajadust parandada õpetajate ettevalmistust, seisundit ning töötingimusi. Maailmas, kus tehnika ja tehnoloogia mõjuvõim aina suureneb, tuleb suurt tähelepanu pöörata tehnika rakendamisele hariduse teenistusse ning inimeste ettevalmistamisele tehnika kasutamiseks töös ja igapäevaelus. Hariduse uuenemise otsustavaks tagatiseks on õigete reformistrateegiate leidmine ulatusliku dialoogi teel ning haridusega seotud isikute ja institutsioonide vastutuse ning osavõtu suurendamine reformitegevuses.
Sõltumatu hariduskomisjoni aruanne UNESCOle valmis kolm aastat kestnud ülemaailmse konsultatsiooni- ja analüüsiprotsessi tulemusel. Aruanne lõpeb rõhutatud üleskutsega anda nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil hariduse käsutusse rohkem ressursse ja hoogustada rahvusvahelist haridustööd, kus UNESCO on üks peamisi osalejaid.