Mõnikord annab Eesti tavaline külaelu ka kõige pöörasemale seebiseriaalile silmad ette. Mõnikord saab hing haiget, mõnikord tehakse teistele haiget. Mõnikord teeb keegi kellegi õnnelikuks.

Nii nagu Ivi Lepsi Tänapäeva 2011. aasta romaanivõistlusel äramärgitud romaanis «Perihveerija päev» ristuvad, sõlmuvad ja lõikuvad sealt tuttavate Keete, Kenka, Marge, Härmo ja paljude teiste elud sellesama loomulikkuse ja keerukusega, mis on eestlastele omane olnud juba põlvkondi enne ning jääb arvatavasti iseloomulikuks ka põlvkondi pärast seda aega, millest kõneleb käesolev raamat.