Vist kusagil ei ole meie teadmine maakera üle ostetud kallimalt kui kaugel põhjas, Põhja jäämere ududes ja tormides. Salk salga järele rändas välja, et kirjeldamata pingutuste ja kannatustega välja nõuda põhjanabamaalt tükk tüki järele tema saladustest.

Omapärasem ja tagajärjerikkaim kõigist ekspeditsioonidest on kahtlemata Norra oma, Fridtjof Nanseni poolt juhatatud uurimisreis aastatel 1893 kuni 1896. Selle kava tugines avastusel, et merehoovus liigub Siberist põiki läbi Põhja jäämere kuni Gröönimaani.
Nanseni uurimisreisi kava nägi ette kinni külmuda Siberi vete ajujäässe ja koos sellega triivida 3-5 aastaga Gröönimaa vetesse. Selleks valmistati tugev laev «Fram».

«Öös ja jääs» kirjeldabki selle uurimisreisi juhtumusi.