Jonas ärkab. On tavaline päev. Hommikukohv. Ajaleht ei leba ukse taga, nagu oli juba ükskord varem möödunud kuul juhtunud. Kui ka raadiost, televiisorist ja Internetist kostab vaid sahinat, hakkab pead tõstma ärritus. Sõbratari telefon ei vasta. Jonas astub tänavale. Kiirteed on tühjad. Restoranid on tühjad. Ka kõik loomad on kuhugi kadunud. Ei ole enam mingit kahtlust. Ta on üksi. Kas üks inimene saab elada, kui kõik teised on kadunud? Jonas eksleb läbi Viini, läbi tuttavate tänavate ja korterite, kuid mitte kusagilt ei leia ta vastust küsimustele: On ta hirmsa katastroofi ainus ellujääja? Kas elanikud lahkusid linnast ja viibivad kusagil mujal?

Thomas Glavinic pajatab pidevalt kasvava pingega loo inimesest, kes saab teada, mida tähendab olla ainuke elusolend maailmas ning kui omaenda mineviku meenutused näivad muutuvat ainsaks eluks surnud maailmas. Thomas Glavinic (snd 1972) töötab alates 1991. aastast vabakutselise kirjanikuna. 1998. aastal ilmus tema palju tähelepanu äratanud debüütromaan «Carl Haffners Liebe zum Unentschieden», mida on tõlgitud mitmesse keelde ja mille Daily Telegraph valis aasta raamatuks. Thomas Glavinic elab Viinis.