August Kitzbergi vanaduspõlve väärtuslikumaks tooteks on kaheköiteline memuaaridekogu «Ühe vana «tuuletallaja» noorpõlve mälestused».
Tõuke mälestuste talletamiseks oli kirjanik saanud oma vennalt Jaanilt, kes oli virk sulemees, kuigi ta kirjapanekuist jõudis vähe trükki. Käsikirjas on temalt säilinud mitu vihikut, mis sisaldavad perekonnamälestusi ja olustikulist andmestikku XIX sajandi esimeselt poolelt. Pärast venna surma 1915. a. sattusid need üleskirjutused kirjaniku kätte, ja kuna neis oli huvitavaid andmeid nii vendade vanemate kui ka koduümbruse minevikust, viisid need kirjaniku mõttele kasutada ainestikku memuaarteoses, neid muidugi omalt poolt täiendades.
Töö edenes väga aeglaselt, Kitzberg hakkas memuaare kirjutama 1916. aasta kevadel, ent esimene osa mälestustest ilmus alles 1924. aastal ja teine osa 1925.
Mälestuste eri osad on väärtuselt ebavõrdsed.
Kitzbergi «Tuuletallaja» kuulub orgaaniliselt külajuttude sarja, olles selle täienduseks ning kokkuvõtteks.
Villem Alttoa