Autor käsitleb komsomoli parteilise juhtimise teoreetilisi seisukohti ja rakendamist parteitöö praktikas. Põhjalikult, suurele faktilisele materjalile tuginedes vaatleb ta seda, kuidas ELKNÜ on täitnud tema ette seatud ideoloogilisi ja majanduslikke ülesandeid, kuidas on otsitud uusi töövorme ja kujundatud uusi traditsioone.
Autor juhib tähelepanu komsomolitöös esinevatele vajakajäämistele ja soovitab selle aktiviseerimise uusi vorme.