1999. a. ilmunud ühiskonnaõpetuse õpiku kaasajastatud väljaanne, mis lähtub 2002. a riiklikust õppekavast. Analüüsitakse Euroopas ja maailmas toimuvaid sotsiaalseid protsesse ning demokraatia arengut, kõrvutades ning hinnates seda Eesti perspektiivist. Erilist tähelepanu pööratakse teisenenud Euroopa Liidule ning  muutustele, mis leiavad aset Eesti poliitikas ja igapäevaelus tulenevalt liikmesriigi staatusest. Eelmise trükiga võrreldes on lisatud rohkem näiteid, kaasusi ja statistikat, mis kergendavad materjali omandamist.

Iga õppetüki juures tuuakse veebiaadresse, kust saab otsida lisainfot, sh materjali uurimistööde või ettekannete tarbeks. Lisamaterjalide oluliseks eesmärgiks on õpilaste kriitilise mõtlemise arendamine.

Õpikus leiavad käsitlemist järgmised põhiteemad:

• Ühiskonna kujunemine tööstusühiskonnast postmodernistlikuks. 
• Nüüdisühiskonna ülesehitus ja toimemehhanismid.
• Avalik ja erasektor.
• Kolmas e. mittetulundussektor.
• Demokraatlik valitsemine, selle institutsioonid ja põhimõtted.
• Huvide kujunemine ja esindamine.
• Valimised.
• Sotsiaalne dialoog.
• Poliitika kujundamine, realiseerimine ning tagajärjed. 
• Riigi rollid majanduses.
• Heaoluriik.
• Ühiskonna sotsiaalne sidusus, jätkusuutlikkus ja areng.
• Demokraatlik kodakondsus.
• Euroopa lõiming.
• Globaliseerumine.
• Rahvusvaheline julgeolek.

Ülesanded on kujundatud eesmärgiga aidata õpilasel määratleda oma kohta, kohustusi ja võimalusi nüüdisühiskonnas, leida probleemidele realistlikke lahendusi ning kaitsta  oma õigusi. Õpik on illustreeritud peamiselt tabelite ja graafikutega. Õpiku lõpus on sõnaraamat ja väärtkirjanduse loetelu.