Õnnetus juhtus üheainsa silmapilguga. Väike tüdruk sai raskelt viga, aga kes on süüdi?
Ma olen nii õnnelik, kui tulen oma seitsmeaastast poega sünnipäevalt koju viima. Ta on esimest korda sünnipäevapeol pärast meie siia kolimist ja ma tean, et tal on olnud sisseelamisega raskusi. Samuti nagu minul on olnud raske leida sõpru emade hulgas, kes koolivärava juures ootavad. Ent kui pööran ümber nurga, peatub mul korraks süda, sest ma näen kiirabiautot.
Hakkan jooksma. Mu poeg, see on kõik, mida suudan mõtelda. Pean oma poja leidma.
Kui torman aias ringi, otsides meeleheitlikult oma sinisilmset väikest poega, pöördub üks teine lapsevanem sõrme vibutades minu poole. Tema suust kostvad sõnad panevad mul vere tarretuma.
«Teie poeg tegi seda. See on teie süü.»
Kindlasti ei ole see tõsi. Mu pojaga on vahel raskusi, aga ma tean, et tema ei tee kellelegi viga. Ma ju ometi teaksin?
Väike tüdruk tõstetakse kanderaamile ja mu maailm variseb kokku. Mu süda murdub vaese lapse ja ta meeleheitel omaste pärast, sest juhtunu ei muutu olematuks. Süütu laps sai viga. Minu poega süüdistatakse. Aga mina olen ta ema ja teen mida iganes, et välja selgitada, mis tegelikult juhtus.
Äärmiselt haarav ja emotsionaalne romaan usaldusest, naiste sõprusest ja reetmisest.
