Varem mängisime keegliliigades, tavaliselt pärast tööd – kuid nüüd enam mitte. See näiliselt tähtsusetu seik sümboliseerib olulist sotsiaalset muutust, mille on avastanud Robert Putnam oma hiilgavas teoses «Üksi keeglisaalis», mida The Economist kiidab kui hiigelsaavutust.
Tuginedes tohutule hulgale uutele andmetele, millest ilmneb ameeriklaste muutunud käitumine, näitab Putnam, kuidas me oleme üksteisest üha enam eraldunud ja kuidas ühiskondlikud struktuurid – olgu nendeks Lapsevaemate ja Õpetajate Assotsiatsioon, kirik või poliitilised parteid – on hakanud lagunema. Enne selle teose ilmumist ei olnud keegi nii läbinägelikult diagnoosinud kahju, mida nende sidemete katkemine on meie füüsilisele ja kodanikutervisele tekitanud, samuti polnud keegi nii ülendavalt tõestanud nende sidemete fundamentaalset jõudu õnneliku, haritud, terve ja turvalise ühiskonna loomisel.
Nagu mineviku tähtteosed «Üksildane rahvahulk» ja «Külluseühiskond» ja nagu C. Wright Millsi ning Betty Friedani teosed, nii on ka Putnami «Üksi keeglisaalis» avastanud meie ühiskonna tuuma tabanud kriisi ja pakub oma lahenduse.

[i:72808] on Harvardi ülikooli halduspoliitika professor.