Ajaloolane Jaak Valge ja maastikuökoloog Kalev Sepp analüüsivad raamatus üleilmastumise lätteid ning selle kulgu 19. sajandi algusest tänapäevani.
Maalimastumist on käsitletud selle valdkonna tunnustatud autorite, nagu Ronald Findley, Kevin O'Rourke'i, Jan Aart Scholte, Angus Maddisoni, David Reynoldsi, Jean-Francois Rischard'i jt kontseptsioonide alusel, kuid lisaks on esile tõstetud uus, ühiskondade demograafilise ülemineku eriüheaegsusel põhinev lähenemine.
Demograafiline üleminek, mille käigus ja kõrval toimub aktiivse eluhoiaku omaksvõtmine, soorollide teisenemine, rahvastikuplahvatus, ränderevolutsioon ning individualiseerumine, algas Lääne- ja Põhja-Euroopas ning Põhja-Ameerikas 19. sajandi esimesel poolel ning levis järk-järgult mujale Euroopasse, seejärel Aasiasse, Ladina-Ameerikasse ja Aafrikasse. Samal ajal ning samas järjekorras sai alguse kiire majanduskasv ning majanduslik laienemine; st ka globaliseerumine.
19. sajandil, lääne ühiskondade ränderevolutsiooni faasis, «üleilmastasid» valge nahavärviga inimesed Euroopast emigreerudes Uue Maailma. Pärast II maailmasõda ja eriti alates 1970. aastatest, mil Euroopa päritolu rahvastik on hakanud kiiremini vananema ja hõrenema, on selle rahvastikuga asustatud maad muutunud ise sisserännuriikideks. Samal ajal on tehnoloogilised võimalused, lääne ja mittelääne ühiskondade jõukusetaseme erisused ning odava tööjõu küllus viimastes muutnud ettevõtetele atraktiivseks siirdada tootmine madalama palgaga piirkondadesse. Nõnda on Kolmas Maailm tulnud läände ja lääs läinud Kolmandasse Maailma.
Varem üleilmastumisprotsessi lülitunud ühiskonnad on olnud ka globaliseerimise «vedurid» ning kasutanud seda seisundit ära oma huvides. Viimasel, 1970. aastatel alanud neoliberalistlikul üleilmastumisfaasil on kujunenud seniolematu majanduslik ebavõrdsus.
Poliitilise globaliseerumise kõige olulisema mõõtmena on raamatus vaadeldud ühiskondade demokratiseerimist. Demokratiseerimine tähendab vähemalt teatavate universaalsete ühiste väärtuste omaksvõttu. Kui autokraatial on palju eri vorme ja ideoloogiaid, siis demokraatia mehhanismid ja ideoloogia on kõikjal sarnased. Eraldi analüüsitakse ka globaalprobleeme – majandusliku ebavõrdsuse kujunemist ja demokraatiaprobleeme, keskkonnaprobleeme. Täiendavat teavet majandus- ja rahvastikumuutuste kohta pakuvad rohked diagrammid ning ülevaatlikud arvandmed.
Raamatule lisab kindlasti väärtust asjaolu, et autorid käsitlevad üleilmastumisega seonduvat ka Eesti vaatenurgast. Raamat on hariv ja lahe, aga ka mõtlemapanev lugemismaterjal neile, keda huvitab see, kuidas on maailm jõudnud sinna, kus see praegu on.
