«Maailmas pole palju selliseid rahvaid, kes keelelt, kultuurilt ja elulaadilt oleksid nii sarnased, kui seda on soomlased ja eestlased.
Sõna sõber-sepra on soomlased eesti keelelt üle võtnud ja see on levinud Soomele kuulunud saartelt ning Lääne-Karjala rannikult ka mitmele poole Soome sisemaale. Sõbrakaubandus (soome k sepralaitos) on üks huvitavamaid suhtlemisvorme, mille kohta on kirjalikke andmeid juba keskajast.
Kõige tihedam läbikäimine oli eesti rannarahval Soome lahe idaosa saartel elanud kaluritega. Nendelt saartelt käidi läbi sajandite Eestis sõbrakaupa tegemas. Põhiliselt tuldi Tütarsaarelt, Suursaarelt, Lavassaarelt, Seiskarist ja Haapasaarelt. Nimetatud viiest saarest kuulub nüüd ainukesena Haapasaari Soomele, teised neli jäid viimase sõja järel Venemaale ning nende saarte elanikud asustati ümber Soome mandrile.
Üks kuulsamaid sõbrakaubanduse sadamaid asus Mahu rannas. Mahu sadama kõrgaeg jäi 1930ndatesse, kui siin peeti suuri silgulaatasid ehk saaremeeste pühi.
Port-Kunda ehk endise nimega Londova Mahust lääne poole oli teine tähtis sadam, kuhu kaubaretkedele tuldi.»

Raimo Päiviö sulest on ajalooline ülevaade «Sõbrakaubanduse algusest ja lõpust», «Rahvamälestusi» on kogutud nii Soome kui Eesti poolelt. Räägitakse veel sõbralaatade traditsiooni taaselustamisest (Kunda ja Mahu 2000, Klamila 2002, Kunda, Mahu ja Vergi 2004) ja tutvustatakse tänapäevaste laatade eestvedajaid.
Raamat on must-valgete ja värvifotodega rikkalikult illustreeritud. Fotod pärinevad Arvi Kriisilt, Carl Sarapilt, Rakvere Linnakodaniku Muuseumist, Virolahti Koduloomuuseumist ja erakogudest. Kokkuvõte inglise keeles.
Teine, täiendatud trükk.