Raamat «Ülo Sooster» on ajendatud kunstniku 100. sünniaastapäevast, kuid on oma ambitsioonilt ja lähenemiselt palju enamat kui juubelinäituse kataloog. See täiendab, avardab ja kaasajastab Eesti 20. sajandi teise poole kunsti suurkuju senist retseptsiooni, pakkudes tema loomingule uusi vaatenurki ning tuues kunstiteaduslikku käibesse seni vähemtuntud materjali.

Ülo Soosteri isiksus ja pärand on erandlikud meie kunstiloos, sest olles osa eesti kunstist, töötas ta suurema osa oma elust hoopis Moskvas ning kujundas ja mõjutas sealset uuendusmeelset mitteametlikku kunsti. Kuna aga tänu Soosteri perekonna lahkele soovile jõudis enamus kunstniku teostest Eestisse, siis ta pärandist sai näituste ja publikatsioonide kaudu aktiivne mõjufaktor hilisemas Eesti kunsti arengus.

Käesolev uurimuslik kogumik-raamat esitleb Soosterit kui entsüklopeediliste huvidega isikupärast autorit, kes Hiiumaa loodusest pärit motiividest ja tervest reast inspiratsiooniallikatest sünteesis loomingulise omamaailma. Uut lähenemist võib siduda kunsti dekoloniseerimise suunaga, on ju Soosteri senised käsitlused rõhutanud eelkõige tema rolli kas Lääne sürrealismikeskuste järgija või Moskva mitteametliku kunsti esindajana, praegused uurijad vaatlevad teda aga pigem kui unikaalset ja Eesti juurte ja traditsioonidega seotud kunstnikku.

Soosteri viimane suurem kataloog „Ülo Sooster 1924-1970“ ilmus 2001. aastal ning on muutunud bibliograafiliseks harulduseks.