«Ja sada surma» on romaan Suure Isamaasõja algusest, 1941. aasta suve kõige verisematest nädalatest Eestis, vennatapu-ajast. Paralleelselt on näidatud ka Eesti Territoriaalkorpuse tegevust ning võitlejaid heitlustes fašistliku armee ülekaalukate jõududega ida pool Petserit.

Romaani «Narva kosk» tegevustik viib 1918. aasta kevadesse, mil Narva lähistel seisid vastamisi keiserliku Saksamaa okupatsiooniväed ja Eestist taganenud punakaartlaste salgad. Vastavalt Bresti rahu tingimustele pidasid pooled sel ajal relvastatud neutraliteeti. Autori huvi keskmes on revolutsioonilise kohuse ja humanismi, võimuteostuse ja isikliku vastutuse probleemid, ajastu peegeldused inimkaraktereis ning karakterite ajastut kujundav toime. Tegevus areneb kahes ajaplaanis - minevikus ja tänapäeval.