«Jaakko oli pisike päkapikk. Nii pisike, et teda polnud peaaegu ollagi. Aga ta oli olemas. Ta sündis just jaanipäeval jaanilille südamesse. Kuidas ta sündis, seda ta ei teadnud aga kui sa mind nüüd ilusasti kuulad, saame teada, sest kohe-kohe hakkab just üks jutt minust ilmale tulema»? – nii algab Heljo Männi järjekordne, jõuluraamatuks kirjutatud jutt metsalugude sarjast.

Tema muinasjuturaamatut iseloomustavad autorile omane kujundlik keelekasutus ja võluv fantaasiamäng, lisaks pakuvad lugude juures silmarõõmu toredad pildid. Samas sarjas on veel ilmunud «Tiidu-Tii, teraleidja», «Uhku-Siili seitse elu», «Eide taevamärgid» ning «Metsapilved».